Kuidas teha nii, et tiim ei jääks toppama, inimesed ei pelgaks rääkida ja ka kõige kriitilisem kolleeg tunneks end väärtuslikuna? KoostööKunstiKool Belbin Eesti asutaja ning juhtimis- ja meeskonnatöö treener Mats Soomre kinnitab, et vastus peitub usalduses, inimeste tugevuste teadlikus kasutamises ja ka skeptikute mõistmises. “Tugev meeskond ei teki iseenesest. See tuleb luua,” ütleb ta. Skeptik ei ole takistus, vaid kvaliteedimärk Mats Soomre sõnul on skeptik tihti alahinnatud roll. “Skeptik ei ütle “ei” selleks, et vastu olla. Ta lihtsalt ei saa edasi minna enne, kui on päriselt aru saanud. See ei ole jonn, vaid põhjalikkus,” selgitab ta. Skeptiku tugevus ei ole entusiasm ega emotsioon. Ta ei lähe lihtsate vastustega kaasa, vaid tahab fakte, kaalub ja küsib, mis tihtipeale kõlab ebamugavalt. “Aga just see, mis tundub ebamugav, on sageli kõige vajalikum küsimus,” rõhutab Soomre. Kui skeptikuga ausalt suhelda ja talle infot anda, võib ta saada sinu kõige kindlamaks partneriks. Tugev meeskond sünnib usaldusest ja avatusest Soomre rõhutab, et igas edukas meeskonnas on psühholoogiline turvatunne vältimatu. See tähendab, et tiimiliikmed saavad öelda välja ka keerulisi asju, kartmata hinnanguid. “Turvatunne ei tähenda mugavust, vaid vabadust rääkida olulistest asjadest päriselt,” ütleb ta. Usaldus ei teki iseenesest – see tuleb teadlikult luua. “Kui sul on uue inimesega olnud kaks tundi vestlust ja sa ei suuda otsustada, kas saad teda usaldada, siis on midagi puudu. Võib-olla pole probleem, aga kindlasti on vaja midagi parandada.” Juhi ülesanne: märka tugevusi, mitte ainult nõrkusi Soomre toob välja, et inimestel on kalduvus oma eripärasid pidada nõrkusteks. “Tegelikult on sageli just need omadused, mida peetakse puudusteks, suurimad tugevused õigel kohal. Näiteks perfektsionistist viimistleja võib olla asendamatu, kui on vaja saavutada kõrge kvaliteediga tulemus,” selgitab ta. Soomre sõnul ei tohiks meeskonnas keskenduda sellele, kuidas nõrkusi ära kaotada – need ei kao. “Küsimus on selles, kas me oskame neid tasakaalustada teiste tugevustega,” lisab ta. Kui keegi on väga analüütiline, aga aeglane otsustaja, siis vajab ta kõrvale inimest, kes oskab kiirelt reageerida ja loovalt lahendusi pakkuda. Belbini mudel kui tööriist, mis aitab mõista, mida inimene tiimis teeb Soome sõnul aitab Belbini meeskonnarollide mudel leida igas tiimis igaühe loomupärased tugevused ja lubatud nõrkused. “See ei ole iseloomu test. See on tööriist, mis aitab mõista, mida inimene päriselt meeskonnas teeb ja milline roll talle loomulikult sobib,” selgitab ta. Juhtide jaoks on Belbin eriti kasulik. “Kui sa tead, mis on su tiimi tugevused ja nõrkused, siis oskad paremini delegeerida ja luua tasakaalus meeskonna, kus inimesed täiendavad üksteist,” ütleb Soomre. Hea juht ei tee kõike ise – ta loob süsteemi, kus inimesed saavad vastutust võtta. Soomre jagab ka kolme soovitust juhtidele: Asenda kriitika dialoogiga. Kui midagi vajab muutmist, siis küsi: “Mul on paar mõtet. Arutame need koos läbi.” Tunne huvi oma meeskonna tugevuste vastu. Mitte kord aastas, vaid regulaarselt. Küsi, märka, räägi. Anna siirast ja täpset tagasisidet. Tunnusta inimese varjatud tugevusi. “See, mida märgatakse, hakkab kasvama.”
„Café Opera by Tiina Talumees“ — FOTO: Kalev Lilleorg Ilu ja Mood „Café Opera by Tiina Talumees“ tõi kevadõhtusse ajatut elegantsi ja lummavat atmosfääri
"Naabrist parem" — FOTO: Kalev Lilleorg Eesti elu Saates „Naabrist parem“ läks õhkkond pingeliseks: „Me ei suhtle Tuvikestega“
Dopamiini interjöör — FOTO: IKEA Lahedat lugemist Dopamiini interjöör: kuidas värvid ja sisekujundus muudavad kodust enesetunnet
Simo Santeri Virtanen — FOTO: Kaur Kangur Lahedat lugemist Pärast keerulist perioodi leidis Simo Santeri Virtanen oma tee: „Ma ei leidnud vastuseid ja hakkasin neid ise otsima!“