Sertifitseeritud inspiratsioonikõneleja ja kõnetreener Anu Tähemaa tõi Star FM-i hommikuprogrammis välja, et kõnetreener on see, kes pakub tuge ja enesekindlust, kui esineja seisab lava või kaamera ees, sageli väriseva häälega. Ta sõnas, et esinejatel on ülioluline teada, kellele nad räägivad, mida nad räägivad ja miks nad seda teevad – kõnelejal peab olema selge eesmärk. „Ei ole mõtet minna lihtsalt voolama, kuna tänapäeval on kõigil kiire. Sõnum peab olema täpne ja sihtgrupile huvitav. Tea, mida sa räägid ja kellele räägid,“ selgitas ta. Iga esineja peab teadma oma väärtust Intervjuus puudutas Tähemaa ka omaenda arengulugu. Tema esinemisoskused said proovile Ameerikas rahvusvahelises programmis „Social Change Through the Arts“. Seal tuli tutvustada ennast ja oma saavutusi teistele kogenud juhtidele ja teatrijuhtidele. Anu pidi selle kogemuse käigus õppima väärtustama oma tausta ja oskusi. See aitas tal mõista, et iga esineja peab teadma oma väärtust ning leidma üles selle unikaalse sõnumi, mida just tema suudab edasi anda. „Sa pead teadma oma väärtust - siis hakkasingi sellega tegelema. Ma pean ise eelkõige aru saama, kuidas ma ennast tutvustan, kellele ja mis seltskonnas. See läheb aga järjest lihtsamaks,“ leidis ta. Sõnum peaks kuulajatele meelde jääma ja neid mitte väsitama Kõnetreeneri sõnul on tihti keerulisem pidada väikseid, isiklikke kõnesid lähedaste ees kui suuremaid avalikke sõnavõtte. „Inimeste ees, keda sa suuresti ei tunne, võib olla isegi lihtsam rääkida,“ selgitas Tähemaa. Isiklikud mälestused ja lähedane ajalugu teevad esinemise oma sõprade või pere ees raskemaks, sest kuulajatel võivad olla ootused ja esinejal endal lisapinge. Tähemaa leidis saates, et kõne sisu vürtsitamiseks ei ole alati vaja nalja. Kui esinejal on loomulik huumorimeel, siis võib nalja lisamine kõnet elavdada, kuid see peab olema esineja vaatenurgast ja taktitundeline. „Kui sul see naljasoon on sees, siis palun väga, aga nali peab olema selline, mis ei solva,“ soovitas ta. Sageli kipuvad inimesed meenutama kaugeid mälestusi või pisikesi konflikte, kuid ka need saab esitada pehmelt ja sobivas meeleolus. Kõne pikkuse kohta oli Tähemaal kindel seisukoht: „Oleks ikka tore, kui oleks kaks minutit. Aitab küll, toit jahtub ju ära.“ Ta rõhutas, et eriti pidulikel sündmustel, kus tähelepanu kipub hajuma, on lühidus oluline, et sõnum jääks kuulajatele meelde ja ei väsitaks neid. Laialdane sõnavara aitavad esinejal oma mõtteid selgelt ja rikkalikult edasi anda Tähemaa toonitas ka lugemuse tähtsust avalikus esinemises. Laialdane sõnavara ja kultuuriline kontekst aitavad esinejal oma mõtteid selgelt ja rikkalikult edasi anda. Tänapäeval on küll võimalik kasutada tehisintellekti tekstide koostamisel, kuid Tähemaa sõnul tuleb esinejal ise olla valmis lõpptulemust viimistleda, et kõne oleks loomulik ja mõjus. „Ta loob tekste, aga sa pead olema spetsialisti või eksperdina valmis neid korrigeerima, sest tehisaju võtab kõik selle informatsiooni, mis temani on jõudnud ja sünteesib selle ümber. Aga sina kui spetsialist, kui inimene, pead selle ikkagi ise üle töötlema.“ Esinemine ei ole kunagi ainult kõnelemine – see on suhtlemine Tähemaa kinnitas, et publik ja keskkond mõjutavad alati, kuidas esineja peaks oma sõnumit edasi andma. Kui ta esineb näiteks noorte, juhtide või introvertsete inimestega, kohandab ta oma esinemisstiili, et olla kuulajatele vastuvõetav. Ta soovitas ka kõigil esinejatel arvestada sihtgrupi ja olukorraga, kuna esinemine ei ole kunagi ainult kõnelemine – see on suhtlemine. Esineja peab peegeldama oma kuulajate vajadusi ja ootusi. Meelespea! Esinejatel on ülioluline teada, kellele nad räägivad, mida nad räägivad ja miks nad seda teevad – kõnelejal peab olema selge eesmärk. Iga esineja peab teadma oma väärtust ning leidma üles selle unikaalse sõnumi, mida just tema suudab edasi anda. Kui esinejal on loomulik huumorimeel, siis võib nalja lisamine kõnet elavdada, kuid see peab olema esineja vaatenurgast ja taktitundeline. Eriti pidulikel sündmustel, kus tähelepanu kipub hajuma, on kõne lühidus oluline, et sõnum jääks kuulajatele meelde ja ei väsitaks neid. Laialdane sõnavara ja kultuuriline kontekst aitavad esinejal oma mõtteid selgelt ja rikkalikult edasi anda. Esineja peaks arvestada sihtgrupi ja olukorraga, kuna esinemine ei ole kunagi ainult kõnelemine – see on suhtlemine. Esineja peab peegeldama oma kuulajate vajadusi ja ootusi.
Reet Härmat — FOTO: Dmitry Knut Telesaade Buduaar Miks kasutada kontrollitud terviseturismi ettevõtet?
Telesaade Buduaar — FOTO: Erakogu Telesaade Buduaar Nordenbeauty.ee selle aasta klientide lemmikseaded!
Telesaade Buduaar — FOTO: Erakogu Telesaade Buduaar Staarblogija Mallukas avaldas oma kaunite kiharate ilusalduse
