Tipptreener Kaido Leesmann: rohkem treenimine ei too alati paremaid tulemusi

20.–24. oktoobrini Unibet Arenal toimuval Euroopa Võitlusspordi Festivalil viib Leesmann läbi tasuta seminari „Üldfüüsiline ettevalmistus ja jõutreening võitlussportlasele“. Kuigi seminari keskmes on võitlussport, puudutavad selle põhiteemad kõiki, kes soovivad treenida targemalt, parandada oma füüsilist vormi ja vältida olukorda, kus suur pingutus hakkab arengule vastu töötama.

Rohkem ei ole alati parem

Treeningutega alustades või pärast pausi jõusaali naastes võib tekkida soov kaotatud aeg võimalikult kiiresti tasa teha. Kui keha pole koormusega veel harjunud, ei pruugi aga mitmed järjestikused rasked trennid arengut kiiremaks muuta. Selle asemel võib kuhjuv väsimus vähendada treeningute kvaliteeti ning muuta ka igapäevase enesetunde kehvemaks.

Tulemused sõltuvad küll järjepidevusest, kuid järjepidevus ei tähenda, et igas trennis tuleb endast maksimum anda. Treeningkava peaks arvestama inimese senise ettevalmistuse, eesmärkide ja muu füüsilise koormusega. Ühtviisi oluline on jälgida, et koormuse kasvamiseks jääks kehale piisavalt aega ning treeningute kõrval ei ununeks taastumine.

Läbimõeldud kava aitab vältida ka juhuslikku treenimist, mille puhul valitakse harjutused hetkeemotsiooni, sotsiaalmeedias nähtud soovituste või kellegi teise treeningu plaani järgi. Harjutus võib olla tõhus, kuid see ei tähenda veel, et see sobib igale treenijale või toetab just tema eesmärke.

Jõusaalis tasub mõelda sellele, mida päriselt arendada soovid

Jõutreening ei tähenda ainult võimalikult suurte raskuste tõstmist. Selle abil saab arendada jõu kõrval vastupidavust, kiirust, liikuvust ja keha kontrolli. Milliseid harjutusi, raskusi ja korduste arvu kasutada, sõltub sellest, mida inimene soovib saavutada.

Kui eesmärk on tunda end igapäevaelus tugevamana, ei pea treeningplaan sarnanema tippsportlase omaga. Harrastaja jaoks võib olla kõige olulisem parandada üldist kehalist võimekust, toetada head enesetunnet ning leida treeningrütm, mida on võimalik hoida ka kiirematel perioodidel.

Samas ei tohiks unustada, et keha vajab mitmekülgset koormust. Üksnes ühe füüsilise omaduse arendamine võib jätta teised tagaplaanile. Hästi üles ehitatud treeningud arvestavad nii jõu, vastupidavuse ja liikuvuse kui ka keha taastumisvõimega.

Puhkepäevad ei tähenda laiskust

Taastumine on osa treeningust, mitte paus arengust. Just treeningute vahelisel ajal kohaneb keha saadud koormusega. Kui taastumiseks ei jää piisavalt aega, võib järgmine trenn alata juba väsinud seisundist ning soovitud kvaliteeti ei ole enam võimalik saavutada.

Taastumist mõjutavad puhkepäevade kõrval uni, toitumine ja igapäevane stress. Isegi hästi koostatud treeningkava ei toimi ootuspäraselt, kui magatakse pidevalt liiga vähe, süüakse ebaregulaarselt või ei arvestata töö- ja eraelust tuleneva koormusega. Seetõttu tuleb treeninguid vaadata ühe osana laiemast tervikust.

Oluline on õppida eristama tavapärast pingutust kuhjuvast väsimusest. Kui sooritusvõime langeb pikema aja jooksul, keha on pidevalt kange või valulik ning trennidesse minek muutub järjest raskemaks, võib senine koormus vajada ülevaatamist. Sellises olukorras ei pruugi lahendus olla tahtejõu abil veel rohkem pingutada.

Õpi oma ala spetsialistidelt

Kaido Leesmann on jõutõstmise maailmameister, pikaajaline treener ja SK Reval Sport jõusaali peatreener. Tema tasuta seminar „Üldfüüsiline ettevalmistus ja jõutreening võitlussportlasele“ toimub 20.–24. oktoobrini Unibet Arenal toimuva Euroopa Võitlusspordi Festivali haridusprogrammi raames. Osalema on oodatud ka spordihuvilised, kes soovivad paremini mõista jõutreeningu, taastumise ning koormuste planeerimise seoseid.