Vähem raiskamist, rohkem maitset: nipid, kuidas hoida marjad, köögiviljad ja ürdid kauem värsked

IKEA uuringu järgi eelistab 38% Eesti elanikest hoida külmkappi vaid pooleldi täis, et vältida toidu raiskamist; 2% aga ostab värsket toidukraami iga päev ja hoiab külmkapi peaaegu tühjana. Kui kööki koguneb värsket kraami rohkesti, aitavad mõned lihtsad säilitamisharjumused saaki kauem värskena hoida. Nii saab harvemini poes käia, vähem toitu ära visata ja raha kokku hoida.

Säilita toiduaineid õigesti

Õige säilitamine on võtmetähtsusega, et toit kauem kestaks. Üks olulisemaid põhimõtteid on lasta toiduainetel hingata. Paljud köögiviljad, sealhulgas kurgid, porgandid, peedid ja kapsas, püsivad kauem värsked, kui neid hoitakse korvides, võrkudes või anumates, mis lasevad õhul ringelda, selgitas IKEA toitlustusvaldkonna juht Lauri Tomingas.

Sama oluline on teada, millised toiduained kuuluvad külmkappi. Lehtköögiviljad, värsked ürdid, brokoli, lillkapsas, kapsas, rooskapsas ja lõigatud köögiviljad tuleks võimalikult kiiresti külma panna. Suvised marjad kuuluvad samuti külmkappi, kuid kuivalt: neid tasub pesta alles vahetult enne söömist. Juurviljad nagu porgand, peet ja redis püsivad värsked jahedas, tomatid aga maitsevad paremini siis, kui lasta neil toatemperatuuril valmida. Kartulid, sibulad ja küüslauk eelistavad jahedat ja pimedat kohta.

„Veel üks lihtne viis värskust pikendada on hoida puuvilju ja köögivilju eraldi. Õunad ja tomatid panevad läheduses olevad köögiviljad kiiremini küpsema ja riknema. Seetõttu püsivad salat, spinat, till, petersell, kurgid, brokoli ja porgand kauem värsked, kui hoida neid õuntest ja tomatitest eemal,“ lisas IKEA toitlustusvaldkonna juht.

Hoia rukolat või spinatit kauem värskena: pese lehed hoolikalt, kuivata täielikult ja aseta taassuletavasse kotti või õhukindlasse anumasse. Et liigne niiskus imenduks, lisa pabersalvrätik ja vaheta see välja, kui see niiskeks muutub. Nii püsivad lehed kauem värsked ega närbu.

Korralda külmkapp ja sahver nii, et toitu vähem raisku läheks

„Hea korraldus aitab toidu ära kasutada enne, kui see rikneb. Kui eraldada külmkapis koht toiduainetele, mis tuleb peatselt ära tarbida, on lihtne näha, mis kodus juba olemas on, ja miski ei lähe meelest. Läbipaistvad säilituskarbid aitavad sellele kaasa: toit on näha, käeulatuses ja saab piisavalt õhku,“ ütles Tomingas.

Värsked ürdid nagu petersell, till, koriander, piparmünt ja murulauk on paljudes kodudes suviti lemmikud, kuid lahtiselt külmkapis hoituna närbuvad kiiresti. Maitsetaimede hoiunõu külmikusse aitab ürte värskena hoida kaks kuni kolm nädalat. Veekindel põhi säilitab loomuliku niiskuse ja läbipaistev kaas laseb ürte hõlpsalt näha ja kätte saada.

„Lihtsate lahendustega saab palju ära teha. Läbipaistvad säilituskarbid lasevad näha, mis külmkapis juba on, virnastatavad karbid aga aitavad ruumi paremini ära kasutada. Väljatõmmatavad sahtlid sobivad eriti hästi väikestele toiduainetele nagu marjad, ürdid ja juustud, mis suurte pakendite vahele kipuvad ära kaduma. Pöördalused annavad hea ülevaate külmkapi tagaosas seisvatest purkidest, kastmetest ja maitseainetest – nii on need paremini käeulatuses ega lähe meelest,“ lisas Tomingas.

Ära lase heal toidul raisku minna

„Toiduained, mis on hakanud värskust kaotama, on sageli siiski täiesti söögikõlblikud. Närbunud ürte nagu till, petersell või roheline sibul saab elustada külmas vees või peeneks hakkida ja sügavkülmutada. Pehmed porgandid muutuvad sageli jälle krõmpsuvaks, kui neid jääkülmas vees leotada. Jäävanni meetod aitab ka salatil, spinatil ja rukolal taastuda,“ ütles IKEA toitlustusvaldkonna juht.

Üleküpsenud tomatitest saab valmistada suppe, kastmeid või küpsetatud roogasid. Väga küpsed marjad sobivad smuutideks, neid saab magustoitude jaoks sügavkülmutada või neist võib teha moosi. Köögiviljakoori ja muid jääke ei tasu samuti ära visata, kuna neist saab valmistada puljongit: keeda koored ja jäägid vees, kurna ja külmuta saadud puljong jääkuubikuvormides. Nii on see alati käepärast võtta suppidesse, kastmetesse ja muudesse roogadesse.

Uuringust:

IKEA algatatud uuringu viis läbi uuringufirma Norstat Eestis ja teistes Balti riikides 2025. aasta septembris. Uuringus osales 1000 inimest igast Balti riigist. Veebipõhine uuring keskendus köögiga seotud teemadele, selle korraldamisele ning kodudes esinevatele väljakutsetele. Samuti hõlmas uuring elanike toitumis- ja toiduvalmistamisharjumusi ning praktilisemaid küsimusi, nagu soov kööki renoveerida.