VIDEO! Jutuvestja Erki Kaikkonen: nutiseadmete domineeritavas maailmas leia oskus mitte midagi teha

14 päevaga võid avastada, et sinu kaaslane räägib tegelikult väga huvitavat juttu

Kaikkonenil on huvitav missioon – see on seotud kuulamisega, mis on üks väga oluline osa. Ta on Taani Kuningliku Mereväe allohvitseride koolis viinud läbi uuringu ja teinud kindlaks, et koostöö üks olulisemaid osasid on kuulamisoskus. „ Koostöö esmaseks eelduseks on kuulamisoskus. Kuulmisvõime on meil kõigil olemas, kuid selleks, et meil oleks koos meeldiv olla, on vaja siiski enamat,“ selgitab Kaikkonen.

„Ma siiralt usun, et kuulamisel on maailma muutev jõud. See on ka üks põhjus, miks ma sellega tegelen,“ selgitab koolitaja. Ta toob näite kogemusest Taani Kuningliku Mereväe Allohvitseridega töötades, mille puhul peaks tegu olema väga jõulise organisatsiooniga, kus niisama lihtsalt empaatiat, soojust ja üleliia emotsioone välja ei näidata. „Ülejäänud maailmas naerdakse taanlaste inimlikkuse üle. Ma sain tänu Taanis läbiviidud uuringule tõestust, et ka sõjaväline organisatsioon võib toimida ilma liigse domineerimiseta. On täiesti võimalik, et me kuulame ja mõistame üksteist,“ selgitab mees.

Koolitaja jagab soovituse paaridele ja inimestel, kes puutuvad teineteisega igapäevaselt kokku:

• Leia päevast osa, kus räägitakse teineteisega kordamööda.
• Oluline on, et kuulaja ei tohi ühelgi viisil sekkuda. Ta ei tohi kommenteerida rääkimise ajal ega hiljem ning öelda mis ta sellest arvab. Vastasel juhul on dialoogis tekkinud koheselt libastumine.
• Lase tekkida olukord, kus teine räägib ning tekib vaikuse koht, mida ei täida ära kuulaja vaid ta kuuleb tänu sellele iseennast ja mõistab end palju paremini.
• Vahetage rollid.
• Kommenteerida või midagi lisada võib ainult siis kui kuulaja rollis olev inimene midagi küsib

Kirjeldatud meetod toimib koolitaja sõnul kõige paremini paaridele ja inimestele, kellele on varasemalt teise osapoole jutt tundunud igav. „14 päeva jooksul võid sa avastada, et see inimene sinu vastas räägib tegelikult nii huvitavat juttu. Peamine põhjus selle juures on see, et sa hakkasid ise kuulama,“ ütleb Kaikkonen.

Jutuvestja lugu kolmest vennast

Kaikkoneni töötab igapäevaselt ka jutuvestjana. Läbi jutukeste ja muinasjuttude räägib ta elu olulistest, filosoofilistest, praktilistest ja tajumise maailma mõttes sügavatest asjadest. Lisaks kuulamisele on siin väga oluline roll ka jutuvestmisel. vanameestega vesteldes avastas ta müüdid ja lood,“ selgitab Kaikkonen. Ennast ära kaotades, kui me ei saa enam aru, mille järgi siin maailmas enam orienteeruda, siis soovitab jutuvestja otsida üles vanad lood ja müüdid. „Nii leiate üles taas enda tasakaalu siin elu ja selle, mis on päriselt väärtuslik ja mille järgi joonduda,“ soovitab Kaikkonen.

Lõpetuseks jagab jutuvestja ühte lugu kolmest vennast:

Elanud Eestis kolm venda. Siis veel Eestit kui riiki ei olnud, vaid oli lihtsalt mets. Käidi mööda jõgesid ning metsa maha võtta ei jõutud. Otsustasid kolm venda minna külla oma vanaisale, kuid tee temani oli väga pikk. Selliseid teid nagu tänapäeval ei olnud ja kasutati vaid metsateid. Liikus palju hunte, mille pärast vennad liikusid väga vaikselt. Noorem, keskmine ja vanem vend jõudsid karjamaale, kus karjus mängis lammaste vahel vilepilli. Lambad kepsutavad tema ümber.

Vennad kõnnivad edasi ja järsku keset teed on tohutusuur auk. Vennad vaatavad auku ja näevad, et augu sees kükitab õnn! Igaüks meist tunneks õnne ära, see oli täiesti selge millega tegu. Vanem vend ütles noorematele vendadele, et nad läheks metsa alla ja nosiks seda, mis neil kaasas on. Vanem vend lubas õnnega ajada asjad ise korda. Noorem ja keskmine vend kuulasidki vanema venna käsku ja läksid metsa alla, kus võtsid istet ühe pikali kukkunud puu peal ja hakkasid kaasas olevat toitu nosima.

Õnn ja vanem vend vaatavad teineteisele otsa ning õnn küsib: „Mida sina veel tahad?“ Vanem vend vastas, et kui temalt juba nii küsiti, siis ta tahaks saada nii rikkaks, et ta ei peaks enam kunagi raha pärast muretsema. Õnn ütles, et see on väga lihtne, siin pole midagi keerulist ning nipsutas sõrme ja vanem vend saigi nii rikkaks, kui oli soovinud. Ta unustas koheselt ära enda nooremad vennad ja vanaisa ning läks oma teed.

Noorem ja keskmine vend istuvad metsas edasi ning keskmine vend ütleb: „Ei tea kus meie vanem vend on, ma lähen vaatan. Oota sa siin!“ Keskmine vend läheb metsast välja ja hüüab venda, keda kusagil ei ole. Näeb keskmine vend taas karjust, kes ajab juba lambaid tuppa, sest õhtu nii hiline. Kõnnib vend edasi ja jälle keset teed tohutusuur auk. Ennäe, taaskord vaatab august õnn vastu! Õnn küsib keskmiselt vennalt: „ Mida sina veel tahad?“ Keskmine vastab, et kui päris aus olla, siis ta tahaks pruuti saada. Sellist, kes on väga kaunis ja armastaks mind ning mina teda. Õnn ütleb, et siin midagi keerulist pole, käsib vennal käed ette sirutada ning teeb sõrmedega nipsu. Tuleb metsa vahelt nii paks udu, et vend ei näe enda sõrmeotsi ka. Järsku ta tunneb, et käed hakkavad minema raskemaks, aga mitte üleliia raskeks – just parajalt. Keskmine vend unustab enda vennad ja vanaisa ning kõnnib enda pruudiga minema.

Noorem vend ootab siiani metsas, kus sääsed teevad olemise juba väga keeruliseks. Otsustab ta samuti minna enda vendasid otsima. Näeb karjust lammastega mööda teed kõndimas. Järsku keset teed tohutusuur auk ja vastu vaatab õnn, kes küsib: „Aga mida sina soovid“. Noorem vend vastab, et ta ei teagi kas hetkel on üldse nii oluline, et mida tema tahab. „Aga mida sina soovid?“ ütleb ta õnnele. Õnn vastab, et kui päris aus olla, siis ma olen juba väga kaua siin augus istunud, ma tahan juba ammu siit välja saada. Noorem vend võttis metsast mõned pikemad toikad ja aitas õnne august välja.

Sellest päevast peale, kuhu iganes noorem vend ka ei läinud, oli õnn temaga alati igal pool kaasas!