LIIS LASSI LUKSUSLIK SINGAPURI KODU: hingemattev vaade ja äge disain

Merevaatega kahekorruseline katusekorter asub Singapuris Sentosa saarel, 15-minutilise sõidu kaugusel linnasüdamest. „Sentosat kirjeldatakse kui Aasia Bel Airi, kuid Sentosa on turvalisem ja ruutmeetrihinna poolest kallim,“ tõdeb Liis, kes jagab aega nii Aasia kui Euroopa vahel.

Duplexi-tüüpi katusekorteril on kolm suurt rõdu, kust avaneb vaade türkiissinisele merele. Katusekorrusel saab pere nautida isiklikku basseini, suure magamistoa juures paikneb eksklusiivne välidušš. Külalistoa rõdudelt paistab kätte Singapuri linnasiluett ja maja taga kai ääres seisvad jahid. Elamise juures on ka eraldi sissepääsuga stuudiokorter koduabilisele, kes tegeleb igapäevaste majapidamistööde ja laste hoidmisega. Maja all on elanikele kasutamiseks aurusaunad, merevaatega basseinid ja jõusaal.

Liisi nägu kodu

Liis tõdeb, et kodu on tema enda nägu – üsna avatud ja konkreetne, vürtsiks erilised nüansid. „Meie juures kohtuvad modernsus ja klassika, sekka sentimentaalseid ja viguriga asju, millest on keeruline loobuda. Kõik esemed on ajapikku kogunenud siit ja sealt, ilma suurema planeerimise ja ülemõtlemiseta.“

Perenaine ei armasta sisekujunduses ülemäära värve ega kirjut pinda, eelistab liikuda minimalismi suunas. „Mul on soov tulevikus koondada elamine kompaktsemaks ja tõsiselt keskenduda sellele, et ei koguks tühiseid asju, sealhulgas mõtteid. “Puhas ruum soosib rahulolu, sestap naudib Liis viimasel ajal eriti asjade likvideerimist ja annetamist. „Vaimse ruumi vajadus väljendub soovis ümbritsev minimaalsena ja korras hoida. Muidugi on see lastega kohati üsna võimatu – nende maailm suudab alati nende endi tubade piiridest väljapoole valguda,“ muigab naine.

Pilkupüüdev kunst ja kohalik käsitöö

Luksusliku korteri seinu kaunistavad valitud kunstiteosed. „Emotsioonide poolt juhitud otsused,“ sõnab Liis. Elutoa seintel on kaks suurt Eesti kunstniku Britt Samosoni pliiatsijoonistust, mis on valminud tellimustööna. Teises seinas ripub Miami kunstniku käe all valminud akvarellmaal perekonna vanalinnamajast. Korteris on oma koht ka šabloontehnikas popkunstil ja Bearbricki karudel, mida Liis kogub monokroomvärvides laste rõõmuks. Viimane seina pandud teos, autoportree abikaasaga, koosneb kõige väiksematest legotükkidest, mida oli kokku 12 300 juppi. Meil läks selle kokku panemiseks 96 tundi,“ tõdeb perenaine, et igal visuaalsel objektil on oma lugu.

Kunstiteostest vast enim püüab pilke kapil asetsev suur kuldne peenis, mis on kingitus Bhutani munkadelt. „Mõni konservatiivsem külaline – eks neid tähtsaid ja vähemtähtsaid ikka külas käib – pööritab vahel silmi, aga kui seletame, et tegemist on puidust viljakusetootemiga, mille saime kingituseks pärast 900 meetri kõrgusele kalju otsa ronimist, et külastada 17. sajandi „Tiigripesa“ kloostrit, tavaliselt rahunetakse."

Kodus leidub ka kohaliku käsitööna valminud mööblit, austusavaldusena paiksele kultuurile. „Abikaasa leiab, et natukene aasiapärast antiiki – ma küll arvan, et see on rohkem chinoiserie – võiks ju Aasias paiknevas kodus olla, seega on telekalaud ja mõned kapikesed kohalik käsitöö, kuhu peale on kullaga maalitud silkavad Aasia lapsed. Ka tütre tehtud Hiina kalligraafia vajab veel raamimist, mis küllap kodule orientaalset maiku juurde annab, ent sisetunne kisub ikkagi Skandinaavia poole, aktsendiks väike marmor ja kullasära.“

Kohalik käsitöö on ka massiivne, troopilisest täispuidust lauaplaadiga söögilaud, mis kaalub paarsada kilo ja vajab liigutamiseks kuute meest. Ise kokkamine on peres au sees, hästi valmistavad süüa nii Liis kui ka tema abikaasa. „Ma ei saanud aastaid köögis löögile, sest kaasa muudkui kokkas ja meie nautisime. Avaldasin talle alles hiljuti, et oskan üsna hästi süüa teha ja nüüd muidugi natukene kahetsen, sest köögis on ka mulle ruumi tekkinud ja ootused kõrgel,“ muigab naine.

Ühele kindlale brändile Liis truu ei ole, kuid on nii Tallinnas kui Singapuris tellinud mööblilahendusi näiteks BoConcepti poest. Vastupidav ja väiksem robustne köögitehnika on enamasti KitchenAidi märgiga – tõenäoliselt kaasavara Liisi rohketest Ameerika reisidest. Loojatest imetleb ta Le Corbusieri ja tema loomingut. „Olen enamikku tema maju maailma eri nurkades näinud ja mulle need meeldivad väga. Kui minu teele peaks sattuma tema LC4 tool, plaanin selle soetada.“

Roosivannid ja dušš tähistaeva rüpes

Väikeettevõtjana veedab naine rohkesti aega kodus töötades. „Lausa kriminaalselt palju,“ täpsustab ta. „Raske on lahutada tööaega isiklikust elust ja ajast. Ikka tuleb lahendada asju öötundidel või nädalavahetusel, sest muidu jäävad asjad tegemata.“ Tema lemmikpaik töötamiseks on vaikne magamistuba, silmapiiril sillerdamas türkiissinine meri.

Tasakaaluks tööle on koduseinte vahel peidus ka luksuslikud lõõgastumisrituaalid. Liisil on kombeks ennast hellitada traditsioonilise roosivanniga, millest saab pikemalt lugeda tema Singapuri elust kõnelevas raamatus „Minu Singapur – Praktiline Paradiis“.

„Tundub justkui oleks mu abikaasal kohalikus Indialinnas roosivarustaja, sest hindud teevad lilledest pühasid õnnepärgasid. Nii jõuab aeg-ajalt ka meie koju kastitäis roosinuppe, mis vanniskäigu elamuseks muudavad. Suur hitt on ka katusekorrusel paiknev avatud laega dušš, kus tasub käia tähtederohkel ööl.

Liisi ideaalne päev tähendab, et kalender on tühi ja kiirustada pole tarvis. „Olen avastanud, et võin veeta Sentosal nädalaid, ilma, et ma Singapuri südalinna kipuks. Täiuslikkus peitubki tasakaalus. Päev, kus leidub aega endale, tööle, lastele ja mehele.“