ISEENDA PERENAISEKS kõigest 18-aastaselt: kui unistusi mitte välja öelda, siis ega midagi ei juhtugi

Triin Sooäär / Foto: Jake Farra

Buduaari ajakiri

Monika Kuzmina

Kuigi Triin Sooäär on alles 18-aastane, on ta juba sihikindel noor naine ning kohe täiskasvanuks saades lõi ta oma ettevõtte, sest tahtis olla iseenda perenaine.

Triin unistab suurelt ja soovib kunagi olla väärtust loova produktsioonifirma juht, koolitaja ja jätkuvalt iseenda „boss”. „Vaadates tänaseid liidreid, soovin, et minus säiliks igas olukorras tahe olla ennekõike hea inimene, sest viimasele teele minnes ei mõtle me ilmselt kogutud rahapatakatele, vaid tehtud tegudele,“ sõnab ta.

Triin otsustas luua ettevõtte, sest erinevaid koolitusi või töötubasid tehes, küsiti talt alati arve esitamise võimaluse kohta ning ta oli juba pikalt unistanud, et saaks kunagi sellealase ettevõtte teha. Kuna Triinu ellusuhtumine on elada nii, nagu täna oleks viimane päev, siis täisealiseks saades ei olnud edasilükkamisel enam mõtet. Lisaks tundus talle eksklusiivselt põnevana, et palgalise töötaja asemel saab ta esitada konkreetsete teenuste eest arve ja garanteerida nii ka iseenda valikuvabaduse projektides.

Pärast koroonaperioodi sai asukohavabadus Triinu jaoks kõige olulisemaks ning iseendale tööandjaks olles saab luua paindlikkust ka linnakorteris või maakodus toimetades.

„Noorena ettevõtlusega alustamisel on loomulikult omad riskid, ent samas pakub see kogemus suurimat elukooli. Ettevõtte tegevusala ilmestab ilmselt kõige paremini selle nimi – Hõljuk. Nimelt, kui lendasin hea sõbra juurest enda täisealisena tehtud esimeselt reisilt tagasi, siis lennukis valin alati aknaäärse koha, kus on maagiline vaade pilvedele ja öösel linnadele. Mõtlesin juba mitmendat tundi välja nime ja järsku taipasin, et hõljuk on vahend, millega saab tagada inimestele hea tööriista oma uniste täideviimiseks. Firma vundamendiks on minu missioon, et iga noor on justkui särama hakkamist ootav täht. Nii tegelen erinevate koolitustega ja hetkel osutan näiteks teenust Lastekaitse Liidule, et olla riikliku lasteinfo koordineerimise projektijuht. Loomulikult on plaanis areneda suuremaks ja professionaalsemaks, sest näiteks praktilisi koolitusi, kus inimesed avastavad, et nemad ise saavad oma kogemused luua, on siiani vajaka,“ lausub ta.

Uut reaalsust saab ise luua

Triinul oli varasemast kogemus ka õpilasfirmaga ja seda peab ta nii mõneski mõttes märgiliseks – Eesti mastaabis kolmanda koha saavutamine garanteeris juba korraliku mägitee sõidu. Seda eriti olukorras, kus keegi kvaliteetaega populariseerivatesse kaartidesse Röör algselt ei uskunud ja nimi rööprähklemine alguses võõra sõnana tundus. Tänu oskuslikule turundusele sai aga kiiresti selgeks tõde, et uut reaalsust saab ise luua.

„Üks suurimaid komistuskohti oli see, et alahindasime personalitöö olulisust ehk erinevad isiksusetestid koos täiendavate intervjuudega, on edaspidi kindlasti minu varasalve lausa naelutatud. Kuigi palju on arutatud meie riigi väiksuse teemadel, siis tegelikult on sellel üks varjatud pluss – iga inimene on ühe telefonikõne kaugusel,“ sõnab ta.

Triinu kõige esimene klient oli mitmes mõttes oluline, sest noor naine oli varem juhtinud Lastekaitse Liidu noortekogu ja pärast seda tehti talle pakkumine jääda palgalises rollis edasi töötama. Kuna Triin oli peagi täisealiseks saamas ning silme ees terendas võimalus luua oma ettevõte, siis hea sõbra ja endise kolleegi Kristiga arutledes, jõudis ta punkti, et miks mitte kohe ettevõtja karjääriga alustada.

„Sellest lähtudes sündiski otsus hakata pakkuma teenust hoopis ettevõtte alt ehk olla iseenda perenaine. Kõige huvitavam aspekti oli, et suurte läbirääkimiste asemel sain ise anda panuse lepingu sündimisse, mitte olla pelgalt täiendaja, näiteks oluliste tööjaotuste arvestamisel. Kui saabus esimene töö eest tasu saamise hetk, siis korra lõi loomulikult väikene vimka sisse, et milliselt peavad olema akt ja esitatud arve ning muud korralduslikud detailid. Mul on vedanud, et mu kõrval on palju alustavaid või juba ettevõtlusega tegelevaid inimesi, kellelt mul on alati võimalik nõu küsida ning kes on mulle ka igapäevaselt eeskujuks,“ räägib ta.

Ettevõtluse teemad ei ole vaid „suurte inimeste“ mängumaa

Esimene ettevõtluspisik tabas Triinut juba algklassides matemaatika tunnis praktilisi ülesandeid tehes, sest palju loogilisem tundus õppida raha või müügiga seotud ülesannete põhjal. Olles pärit väikesest asulast, ei olnud finantshariduse saamise võimalused eriti suured ning seega käis Triin 11-aastasena igal laupäeval Tallinnas erakoolis „Laste ärikool“.

„Ise rongidega liikumine ja suures linnas seiklemine oli küll julgustükk omaette, aga iseseisvuse purikas kasvas hoolega. Mingil hetkel oli see huvi taas väiksem ja koolis kõnetasid humanitaarained, aga ettevõtliku noorena tuli pidevalt ette kasvõi õpilasesinduse kassa suurendamist nutikate meetoditega. Suurem huvi naases, kui mul õnnestus põhikooli ajal korraldatud inspiratsioonisündmuse raames intervjueerida Jaak Roosaaret ning osaleda Hüppelaud start-up suvekoolis. Need kogemused aitasid mõista, et ettevõtluse teemad ei ole „suurte inimeste“ mängumaa, vaid pigem on eeliseks, kui juba täiskasvanuks saades rahatark olla. Kooli kõrvalt olen saanud finantsharidust ammutada tänu sellele, et tänapäeval on uksed väga lahti – erinevad kogemuslood, seminarid ja väärt ajakohane kirjandus. Lisaks aitab kaasa sotsiaalmeedias erinevatesse investeerimisega seotud gruppidesse kuulumine, kuna sealsed arutelud õpetavad vahel rohkemgi kui mõni kursus. Kooli kõrvalt on hea mõte end harida eelkõige praktikute loodud materjalide abil, sest see annab kõige ausama pildi,“ lausub Triin.

Viimasele teele minnes ei mõtle me kogutud rahale, vaid tehtud tegudele

Ta sõnab, et ka tema lähiringi jaoks tundus kohe täiskasvanuks saades ettevõtte asutamine ning eelkõige finantsilises mõttes oma elu juhtima asumine loomuliku protsessina. Triin on oma vanaemaga väga lähedane ja kõige üllatavam oli tema jaoks see, et kuigi vanaema on eluaegse proviisorina harjunud klassikalise süsteemiga, toetas ka tema Triinu otsust kohe – justkui oleks vanaema seda sammu juba aastaid oodanud.

„Vend teeb siiani vahel irooniaga nalja, et otsusta ära, millega sa lõpuks tegeleda tahad – küll tahad saada ajakirjanikuks, siis ettevõtjaks ja lõpuks advokaadiks. Õnneks saab ettevõtluses kõik ühendada,“ naerab noor naine.

Triin räägib, et kui jätta unistamised lihtsalt iseenda pähe ja mitte välja öelda, siis ega nendega midagi juhtugi. Eelmisel aastal pani ta oma unistused esimest korda kirja. Nii näiteks kirjutas Triin üles, et soovib aasta pärast olla ühe taskuhäälingu saatejuht ning imeväel on Haridus- ja Noorteameti „Inspireerivad raamatud“ nüüdseks tema toimetada ja juhtida.

„Aasta pärast sooviksin olla ettevõttega juba selles punktis, kus olen alustanud investeeringutega ja töötanud välja brändi, mis katab hetkel oleva tühimiku igaühe potentsiaali avastamises. Viie ja kümne aasta visualiseerimist ühendab üks asi ehk purjetan 20ndates, kuid visioonid sarnanevad selle näol, et on soov olla väärtust loova produktsioonifirma juht, koolitaja ja jätkuvalt olla iseenda „bossiks”. Arvestades, et enne 30. eluaastat soovin saada ühe Eesti kooli koolijuhiks – tuleviku põlvkonda investeerimine on alus edukaks toimimiseks ühiskonnana,“ lausub ta ja lisab, et vaadates tänaseid liidreid, soovib, et temas säiliks igas olukorras tahe olla ennekõike hea inimene, sest viimasele teele minnes ei mõtle me ilmselt kogutud rahapatakatele, vaid tehtud tegudele. 

Triin Sooäär / Foto: Jake Farra

Viis nõuannet noortele, kes soovivad ettevõtlusega alustada:

1. Investeerige heasse raamatupidajasse. Kui just endal sellealast haridust pole, on ettevõtlusega alustamine oluliselt kergem koos valdkonna kogenud praktikuga.

2. Panga valikul kaalu läbi ettevõtte loomise eesmärgid. Kui soovid näiteks laiemas plaanis teha investeeringuid ka uuematesse varaklassidesse, on mõistlik sellega arvestada juba alates esimesest sammust.

3. Ettevõte saab olla heaks katuseks, aga ära mõtle nime valimisel üle. Iga ettevõtte juurde on alati võimalik luua üks või mitu brändi, mille kuvandi loomine on ajakohasem.

4. Ammutage aktuaalsetel teemadel vajalikku informatsiooni – sotsiaalmeedia grupid, majandusuudised või hoopis teemakohased raamatud. Eesti autoritest tasub alustada Kristi Saare ja Jaak Roosaare raamatutega.

5. Koondage enda ümber ennekõike need inimesed, kes on oma ala professionaalid ja julgustavad katsetama, sest ettevõtluses aitab kõige paremini edasi kogemusõpe.