LEGEND Soome NOKIAst: põhjanaabrid valmistavad parimaid kummikuid

Foto: Tamrex

Sisuturundus

Rääkides lugu korralikest kummikutest, tuleb alustada kautšukist. Kautšuk on troopilise kautšukipuu piimjas mahl, mis imbub välja puutüvest. Tegemist on loodusliku ja taastuva materjaliga. Alguses ei osatud Euroopas sellega mitte midagi peale hakata…

Alles 19. sajandi keskel Charles Goodyeari poolt avastatud kautšuki vulkaniseerimine tegi selle tooraine kasutamise erinevates tööstusvaldkondades (peamiselt jalatsitööstuses) võimalikuks.

Peale kautšuki kasutamise levikut hakati kummist tootma nii jalatsite taldu kui ka kummijalanõusid.

Põhjamaistes oludes olid kõige menukamad kummikalossid, mille tootmist Soomes alustas ettevõte „Suomen Gummitehdas“ 1898. aastal Helsingis.

Hiljem, kui tootmine koliti Nokia linna lähistele, hakati ka kalosse juba turustama NOKIA nime all, et rõhutada nende Soome päritolu ja eristuda Venemaalt imporditud toodetest.

20. sajandi alguses omandas Suomen Gummitehdas telefoni- ja telegraafikaableid tootva Suomen Kaabelitehtas OY. Ühise nime NOKIA alla koonduti aga alles 1967. aastal.

Alguses toodeti lisaks kummikalossidele, kummisaabastele, auto- ja jalgrattarehvidele ka kaableid, kodutehnikat ja palju muud.

Esimesed lahendused mobiiltelefonide suunas arendati välja 80datel, esimesed reaalsed mobiiltelefonid alles 90datel, kuid kummikute tootmine on toimunud juba üle 120 aasta – seega soomlastel on selles vallas palju kogemusi ja oskuseid.

Nokian Jalkineet kaubamärk siirdus 2005. aastal teisele pika ja väärika ajalooge Soome perefirmale BERNER OY (asutatud 1893. aastal), kes on jätkanud kummikute tootmist ja arendamist tänase päevani. Nende omandis olles on valminud ka Nokian kummikute lipulaev ja üks parimaid kummikuid maailmas – Nokian KEVO Outlast.

Loodusliku kummi eelised

Looduslik kummimaterjal on eriti hästi vormitav ning annab seetõttu praktiliselt piiramatud võimalused üha funktsionaalsemate jalatsilahenduste väljatöötamiseks. Kuni tänaseni valmivad looduslikust kummist kummisaapad käsitööna.

Jalatsite põhitooraineks on elastne ja vastupidav kautšuk. Kummikute pealsetes umbel 70% ja tallamaterjalis pisut alla 50%. Täiteainetena kasutatakse erinevaid mineraalseid aineid (nt tahm). Spetsiaalsed koostisosad annavad lõpptootele vastupidavuse (nt UV-kiirguse või õhus sisalduva osooni vastu)  ja suurendavad materjali paindekindlust.

Turvajalatsite tarbeks on välja töötatud erisegud, mis vastavad antud töövaldkonnas kehtivatele normatiividele (nt kemikaalide- või kuumataluvus).

Kuidas valmib kvaliteetne kummik?

NOKIANi kummikute suurimaks eripäraks on aastakümnete jooksul välja töötatud väga erilised ja vastupidavad kummisegud, mille täpne koostis on patendeeritud ja hoitakse ranges saladuses.

Samuti lai valik erinevaid liiste, millele kummikuid ehitatakse. Kummisaapa mugavus ja jalatsi istuvus on ülioluline ning see saab alguse just sobiva liistu olemasolust. Ka liistud on NOKIANi enda väljatöötatud ja kuuluvad NOKIANi omandusse. 

Väike valik erinevaid Nokiani kummikute liiste.

Kvaliteetsed kummisaapad valmivad käsitööna. Põhimudel koosneb umbes 20–40 erinevast detailist. Esmalt liidetakse kokku tasapinnalised detailid, mis paigutatakse liistule, kus toimub saapa vormimine. Kummiosad ühendatakse peamiselt liimimise teel. Osa detaile ka õmmeldakse. Seejärel pannakse saapad umbes tunniks 140 °C vulkaniseerimisahju.

Käsitööst, tooraine iseärasustest ja temperatuurist võib johtuda sama numbriga saabaste mõningane erinevus (lubatud saapasääre kõrguse kõikumine kuni 5 mm). Nendest asjaoludest sõltuvalt võivad ka sama paari saapad pärast vulkaniseerimist teineteisest pisut erineda. Iga saabas on ainueksemplar.

Kummikute valmistamine toimub käsitööna ja eeldab peale seadmete olemasolule ka spetsiifilisi, kogemustel tuginevaid teadmisi ning oskuseid. Just tänu sellele on täna maailmas väga vähestel ettevõtetel olemas vastav võimekus.

See ongi Nokiani ülim eelis – üle 120 aasta kogemust, mida ei ole võimalik üleöö ei matkida ega ka kopeerida. 

Põhjamaalasele on omane tunduvalt laiem jalalaba kui lõunaeurooplastele. Tänu sellele sobib Soome meistrite käe alt tulnud jalanõude liist ka eestlaste jalatüübile nagu valatud.

NOKAIN kummikute tootevalik on ca 50 erinevat mudelit. Paljusid mudeleid on saadaval arvukates eri värvides ja modifikatsioonides. Seega tootevalik on väga lai ja vajaliku kummiku leiab ka tõeliselt nõudlik klient.

NOKIAN kummikute tootmisprotsess illustratiivselt

NOKIAN kummikud on endiselt parimad!

Tihti kasutatakse väljendit “vanad head NOAKIAN kummikud”, mis on õige väide. Juba üle 120 aasta on paljud Põhjala regiooni rahvad saanud nautida märja ja külma ilmaga NOKIAN kummikute kvaliteetseid omadusi ja vastupidavust.

Siiski, mineviku vormis seda väidet kasutada on vale. NOKIAN kummikud on endiselt tipptasemel. Lisaks olemasolevatele baasomadustele liigub nende areng tehnika arenguga käsikäes. Näiteks osa mudelites on voodermaterjalina kasutusele võetud NASA poolt välja töötatud Outlast materjali.

Seega, NOKIAN kummikud on endiselt tasemel – PARIMAD OMAS KLASSIS.

NOKIAN kummikuid kasutatakse nii metsanduses, põllumajanduses, keemiatööstuses, militaarsektoris kui ka igapäevase jalanõuna maakodus või linnatänaval. Neid tarnitakse üle kogu maakera, kuid eriti populaarsed on nad just rasketes põhjamistes tingimustes. See on ka põhjus, miks NOKIAN kummik kuulub Soome, Rootsi ja Norra armee põhivarustusse.

Tänaseks on turule tulnud hulgaliselt tuntud kaubamärke kandvaid brändikummikuid. Paraku ei tähenda uhke nimi kummikul ei kogemust ega ka teadmisi kummisaabaste tootmise alal. Moodne välimus ei taga veel toote terviklikku kvaliteeti.

Kumm versus PVC

Paljud Eestis müüdavatest nn “kummikutest” on tegelikult PVC-saapad. Looduslikust kummist valmistatud kummikud on oluliselt paremate omadustega ja tunduvalt pikema elueaga. Vaatamata sellele, et looduslikust kummist valmistatud kummikud peaksid olema oluliselt kvaliteetsemad, sõltub valmistoote kvaliteet ka konkreetse tootja teadmistest, kogemustest, tehnilisest seadmepargist ja valmistusprotsessist.

PVC

Eelis: odavam hind

Puudused:

– PVC ei ole looduslik kumm, vaid plastik.

– Aja jooksul eralduvad plastifikaatorid (eriti UV-kiirguse käes), see tähendab, et PVC muutub aja jooksul jäigaks ja rabedaks (võib painutamisel praguneda).

– PVC ei kesta külmaga (kuni –20 kraadi), kuid mida külmem, seda jäigemaks muutub ja miinuskraadide juures kaotab oma elastsuse.

– PVC-l halb haardetegur (kuna muutub jäigaks, on libedal pinnal libedad).

– PCV-l halb rebimis- ja paindevastupidavus.

– PVC puhul valmib toode ühes tükis, valuvormis.

KUMM

Eelised:

– Hea kulumiskindlusega.

– Looduslikul kummil on külmakestvus kuni –70 °C (kummikute puhul üldjuhul kuni –40 °C. Kummikud ei muutu aga selle külma juures jäigaks ning säilitavad paindeomadused).

– Materjal püsib pehme ja säilitab ka külmas head haardeomadused
(ei muutu külmas ja libedal pinnal libedaks).

– Elastsed ja mugavad.

– KUMMI puhul stantsitakse erinevad detailid põhimaterjalist välja ja kummikud valmivad käsitööna. Üks kummikupaar valmib sõltuvalt jalanõu omadustest 20-40 erinevast üksteise peale kleebitud detailist. Sõltuvalt tootja kogemustest ja töö kvaliteedist võivad käsitööna valminud kummikud olla väga mugavad ja vastupidavad.

Vulkaniseerimine

Kautšuki vulkaniseerimise leiutas Charles Goodyeari 19. sajandi keskel (patendeeritud 15.06.1844 USA-s, patendi nr: 3633). Selle käigus muudetakse kautšuki molekulide struktuur tihedamaks, tänu millele omandab kummimaterjal suurema vastupidavuse suurtele temperatuurikõikumistele, säilitab oma omadused ka madalatel temperatuuridel ja talub sünteetilistest materjalidest paremini kulumist, hõõrumist, painutamist ning pinna kraapimist.

Nokian KEVO ja KOLI lugu

Euroopas on võimalik jalatsidisaini õppida kõrgkooli tasemel ainult Inglismaal, Hollandis ja Soomes (Hämeenlinnas). Pekka Keinänen õppis jalatsite disaineriks Soomes. Peale kõrgkooli lõpetamist töötas ta omaenda jalatsikollektsiooniga. 2008. aastal suundus ta disaineriks firmasse Nokian Jalkineet. Tema esimene oma kummisaabas oli Kuura, lühike ja stiilne linnajalats, mis sündis osaliselt talle endale.

„Sain Kuura idee, kui sõitsin ühel lörtsisel päeval Helsingi kesklinnas jalgrattaga. Pikad kummikud jätsid mulje, nagu sõidaksin lüpsile,“ naerab Pekka.

Pekka Keinänen

Järgmiseks väljakutseks olid matkasaapad. Eelmised matkakummikud, mille Nokian Jalkineet välja lasi, olid 1990. aastate algusest. Nõudlus uute lahenduste järgi oli suur nii firma sees kui ka väljas. Lisaks matkasaabaste kasutajad hakkasid olema juba selles eas, et uute kasutajagruppide ligimeelitamiseks oli vaja tõesti midagi uut.

KEVO
KOLI

„Nii saabaste välimus kui ka omadused tuli saada sellisele tasemele, et uued põlvkonnad seda toodet osta tahaksid,“ meenutab Keinänen. Kõigepealt uuris ja testis Pekka teiste tootjate kummisaapaid.

Ootused olid väga suured. „Mida võiksin mina selles kategoorias paremini teha?“

Järgmisena testiti juba oma firma kummikuid. Nokian Jalkineet oli aja jooksul valmistanud Outdoor-kategoorias kümmekond mudelit.

„Osades testitud kummikutes vajutati varbad laiaks, osadel oli aga tald liiga pehme ega pakkunud ebatasasel maastikul kõndides vajalikku tuge. Paljude saabaste puhul oli probleeme hoopis talla pidamisega,“ loetleb Keinänen oma tähelepanekuid.

Kummiku juures on kõige tähtsam – lisaks kummi kvaliteedile – liist. Selle leidmiseks polnud vaja omaenda kollektsioonist kaugemale minnagi.

Uute matkakummikute jaoks otsustati võtta hinnatud mudeli Finnjagd liist. „Leidsin, et see on kõige parem. Käimisomadused on head, pahkluu juures istub hästi, ka päka- ja varbaosa on mugav. Finnjagd liist on ülalt veidi kitsas, mistõttu Koli ja Kevo kummikute jaoks arendati lõõtsakujuline pingutusosa, et need mudelid sobiksid pahkluu juures paremini.

Tugevuse lisamiseks kavandas Keinänen pealse, millel on lisaks kahekordsele kannatugevdusele ka külje- ja otsatugevdused. Talla varbaosa disainiga parandati kummiku „rullivust“ käimisel. Kolile ja Kevole disainiti ka uus välistald. „Tallamustri kavandasin nii, et sellel oleks pidamist võimalikult mitmes suunas ja erinevatel pindadel, ohverdamata head käimistunnetust.“ Paljude erialaajakirjade testides on just KEVO hea pidamine pälvinud kiidusõnu.