Reklaam sulgub sekundi pärast

Emadepäeva ootuses

Juba nimi, emadepäev, ütleb, et tegemist on päevaga, mil emad on au sees. Seda teavad ilmselt nii noored kui vanad, et emadepäeval viiakse emadele lilli ja peetakse ema hea sõnaga meeles. Kust aga emadepäev alguse sai ja kuidas võiks emadepäeval oma ema meeles pidada?

Juba nimi, emadepäev, ütleb, et tegemist on päevaga, mil emad on au sees. Seda teavad ilmselt nii noored kui vanad, et emadepäeval viiakse emadele lilli ja peetakse ema hea sõnaga meeles. Kust aga emadepäev alguse sai ja kuidas võiks emadepäeval oma ema meeles pidada?

Emadepäeva traditsioon on saanud alguse Ühendriikidest, sealse õpetaja ja kindlustusametniku Ann Jarvise (1864 - 1948) algatusel. Idee pärines tegelikult tema ema proua Anna Reeves Jarviselt. Jarvise pere elas Lääne - Virginias. Isa oli metodisti - jutlustaja, ema Anna 11-ne lapse ema ja lisaks veel aktiivne mitmesuguste huvidega naine, kes korraldas emade kokkusaamisi ja asutas emadele mõeldud tööorganisatsiooni. Proua Jarvise unistus oli, et kogu maailm hakkaks emade lugupidamise märgiks tähistama emade päeva. Kui ema Anna 1905-ndal aastal suri, oli tema tütar 41-aastane. Sügav austus kadunud ema vastu oli see, mis ajendas Anni korraldama ema teisel surma-aastapäeval, 1907-ndal aastal, mälestuskoosviibimise, mille ta nimetas emadepäevaks.
Ann tõi oma ema hauale suuri nelgikimpe ja teised järgisid tema eeskuju. Nelgist saigi emadepäeva lill Ameerikas. Valge nelk meie hulgast lahkunud ja punane nelk elavate emade auks.
Emadepäeva traditsioon levis Ühendriikides kulutulena. 1914.a. kuulutas Kongress maikuu teise pühapäeva ametlikult emadepäevaks. President soovitas heisata sel päeval lausa riigilipud.
Euroopas jõudis see kõigepealt Belgiasse, kus seda tähistati 15. veebruaril 1913-ndal aastal. Soomes peetakse emadepäeva traditsiooni algusaastaks aastat 1918. Päeva mõtte algatajaks sai Kodukasvatusühingu sekretär, õpetaja ja koolinõunik Vilho Reima, kes 1910.a. oli külastanud Ameerikat ja näinud sealset emadepäeva.
Eestisse tuli emadepäev omakorda Soome eeskujul ning selle algatamine oli meil seotud 1923-ndal aastal asutatud Naiste Karskusliiduga. Nõukogude perioodil oli emadepäev maha vaikitud ja paljudes kodudeski erinevatel põhjustel unustusehõlma vajunud. Uus aeg tõi kaasa hea vana ning koos sellega saame taas tähistada emadepäeva ilusast traditsiooni.

Mida teha, et muuta emadepäev meeldejäävaks?
Sellel päeval ei saa ükski südamest tulnud tegemine valesti minna. Samas ei oota tähtpäevaline perelt mingeid erilisi ettevõtmisi, vaid ihkab sooje sõnu, kallistusi ja meelespidamist, Ning mida rohkem, seda loomulikult parem. Samas igatseb iga naisinimene lilli, mis võivad olla nopitud kasvõi omast koduaiast või aia tagant niidult. Peaasi, et lilled tulevad südamest. Muidugi ei saa tähtpäeva hommikust puududa hommikueine, mille valmistamisest ja laualekandmisest ema vabastatakse. Emale võib alati korraldada väljasõidu loodusesse või lihtsalt see eriline päev koos temaga veeta.
Kes soovib emale väikest kingitust teha, võiks talle kinkida näiteks oma raamitud pildi. Pole küll kallis kink, kuid see-eest vägagi hinnaline. Usun, et iga ema on õnnelik, kui ta lapsed sel päeval teda ükskõik mil viisil meeles peavad.


Ilusat emadepäeva ootust teile kõigile!

Anneli Allikas