Linnanaine maal: üleminek tubastele toimetustele

Endiselt on ilmad tuulised ja vihmased, sellest kaasa haaratuna olen minagi läinud üle tubasele toimetamisele. Et Misso pakub mulle ja teistele palju ka sügisel, hoolimata kehvast ilmast, on ilmselge.

Üheks suunaks olen valinud endale erinevad trennid. Miks mitte ära kasutada maksimaalselt olemasolevaid ressursse, kui neid jagub. Mina olen teinud oma valiku ja hetkel liitusin rahvatantsu grupiga, osa olen võtnud joogast, karatest, jõusaalitreeningutest koos treeneriga ja lisaks muidugi püüan endiselt ka koeraga pikematele jalutuskäikudele jõuda.

Teiseks suunaks olen enda jaoks valinud käsitöö. Juba on olnud esimene huviliste istumine ja peame plaani teha jõulukinke ja seda kõigi käsitööst huvitatud inimestega koos. Mul endal tärkab vähemalt igal jõulueelsel perioodil sellise tegevuse vastu suur huvi ja miks mitte seda asja ajada koos teiste huvilistega. Paratamatult olen oma mõtted suunanud juba jõuludesse, sest kui igasuguste nikerdamistega juba praegu alustada, on lootust ka jõuludeks midagi kingikotti saada. Kuigi jah, mõned moosid valmistasin juba suvel eesmärgiga, et neid väikestes purgikestes passiks ka jõuludel kallitele inimestele kinkida. Siiski suurem töö on alles ees. Õnneks on mul nüüd planeeritud puhkus, tervelt kaks nädalat ja suure osa sellest ajast tahan sisustada just käsitööga, sest juba 8. detsember on meil tulemas jõululaat, millest soovin kindlasti osa võtta. Muidugi on mulle tähtsal kohal ka, et puhkus ei saaks läbi nii, et poleks jõudnud külla enda sugulastele. Kuskile kaugemale sellel sügisel ei rändaks, sest on ju olnud isegi üks suur rändamine Tallinnast Missosse ja sellega kohanemine on olnud seiklus omaette!

Eelmine pühapäev oli paljudele meist üks tähtis päev. Pühapäeval oli isadepäev, päev mis on pühendatud meie kõigi isadele. Nii oli mul võimalus meeles pidada enda isa ja ka enda tütrele meenutada, et temagi enda issit ei unustaks. Esmaspäeval tuli ka Ilene lasteaiast koju uhke volditud triiksärgist isadepäeva õnnitluskaardiga. Kuna issit ennast veel kodus ei olnud, siis andis juhtnööre õiges käitumiseks Ilene ka mulle. „See on issile isadepäevaks, ta paneb selle endale selga, ära sina puutu, paneme issile riidekappi!“ Hiljem kuulsin issilt endaltki, et kaardist ja selle kasutamisest jätkus juttu koguks õhtuks, ei tohtinud issi seda puutuda ega õnnitlust lugeda, pisitütreke dikteeris issile täpselt, kuidas seda meistritööd käsitleda. Meie peres möödus isadepäev ise suhteliselt rahulikult. Üldiselt oli see lihtsalt päev, kus pere oli koos ja nautis üksteise seltskonda. Õige tunde sellele tähtpäevale aga andis hoopis eilne rahvamajas kooli ja noortekeskuse koostöös korraldatud isadepäeva kontsert. 

Üles astusid meie kooli õpilased ja muidugi meie kohalik bänd, kes nüüdseks pole enam lihtsalt bänd vaid bänd kannab uhket nime Pulli Veri. Kontsert täitis täielikult mu ootused ja andis toreda kontsertelamuse. Lahe on mõelda, et üks sündmus annab positiivset energiat mitmeks päevaks jutti.

Olgu Teil kõigil kaunis sügis ja leidke aega oma lähedaste jaoks,

Inger