Reklaam sulgub sekundi pärast

Maanaise Ingeri talvised hobid on suusatamine ja rahvatants

Talv on saanud õiged tuurid sisse ja mina isiklikult naudin seda täiel rinnal. Taas olen leidnud aega ka väljas -20 kraadi juures oma 2 tundi jalutuskäikude jaoks (viimati võtsin selliseid retki ette sügisel). Kuna meid on õnnistatud Pullijärve läheduses elamisega, olen ka nädalas vähemalt 3-4 korda järve peal suusatamas käinud.

Talv on saanud õiged tuurid sisse ja mina isiklikult naudin seda täiel rinnal. Taas olen leidnud aega ka väljas -20 kraadi juures oma 2 tundi jalutuskäikude jaoks (viimati võtsin selliseid retki ette sügisel). Kuna meid on õnnistatud Pullijärve läheduses elamisega, olen ka nädalas vähemalt 3-4 korda järve peal suusatamas käinud.

Ka Ilene sai ära proovida uisutamise, igapäevaselt lasteaias käib tal aga aktiivne kelgutamine, mis ka koju tulles veel meelel ja keelel. Ainuke kellele talvine olukord suurt rõõmu ei paku on meie koerake Sophie. Tema jaoks on -20 kraadi ikka liig mis liig. Praegu, kus ilmad on taas soojemaks läinud, on temagi taas väljaskäimist nautima hakanud. Ma ise olen selle esimese Missos elatud talve osas aga väga positiivselt meelestatud, mitte kunagi varem pole talv mulle nii palju lõbu ja rõõmu pakkunud.  Kõik see lumi, suusatamine ja siis kodus veel pärast tassike teed, see on lihtsalt IMELINE! Samuti olen ma kindel, et Tallinnas räägiksin ma talvest hoopis teist juttu. Meil siin nimelt puuduvad praktiliselt need vastikud üle mõistuse tuulised ilmad. Kui tulla väljast tuppa, siis talve juures on tegelikult ka see kodus olemise aeg meeldiv, loed mõnda raamatut, küpsetad perele midagi maitsvat süüa ja kõik ongi lihtsalt täiuslik. Siiski ei veeda ma oma kogu aega raamatuid lugedes ja suusatades …

Eelmist nädalat võin ma pidada väga teguderohkeks. Sinna mahtusin paar väga tähtsat sündmust ja lisaks palju väärtuslikke töötunde.

Kõigepealt peabki tooma esile MTÜ tegevustega seotud köögiviljade taimede ettekasvatuse koolituse. Kuna ürituse korraldamine oli minu teha , siis olin oma jagu ärevil kogu nädala. Tegelikult sujusid asjad ilusti, ainult inimesi tuli kohale oodatust vähem.  See aga ürituse vaimu ei murdnud. Üritus täitis oma eesmärgi ja kõik, kes kohal, said juba omandatud teadmisi jagada teistega ning muidugi saadi teada palju uut ja põnevat. Kohvitass käes vahetati muljeid ja räägiti elust, olust üldiselt. Ja muidugi panid osalejad ka potti juba esimesed seemned. Eks siis aeg näitab, mis minu seemnetest lõpuks valmis saab.

Lisaks köögivilja taimede ettekasvatamise koolitusele, täitis möödunud nädal minu mõtetest vähemalt 50% meie pühapäeval aset leidnud rahvatantsu 1. ülevaatuse. Jällegi suutsin ennast ülevaatusel üllatada, olles vana rahu ise. Ei mingit pabistamist. Kuidas tantsimine ise läks? Eks alati saab paremini, aga üldkokkuvõttes jäime me ise oma tulemusega rahule. Eks on palju tööd veel ees, aga meie rühm on tubli ja me saame hakkama. Ja kindlasti utsitab meid tagant meie tragi ja nõudlik treener Maire. Just tema on see, kes meid juhendab ja toetab. Tantsust ja ülevaatusest veel nii palju, et üks pisike asi tekitas siiski natuke muret. Nimelt olid mu tantsukingade kontsaplekid täiesti läbi. Eks oli see kindlasti üks segav faktor, sest korras kingadega ei oleks saanud keskenduda puhtalt tantsule. Võib-olla natuke harjumatu oli ka rahvariietes tantsimine, kuid eks see nõuab veel harjumist ja küll ka see oskus ajaga tuleb. Kogu ülevaatus röövis kogu pühapäevase päeva. Hommikul harjutasin veel samme ja vaatasin tantsude videoid. Kell 13.00 startisime Missost ja tagasi jõudsime alles 20.00. Pikk päev, mis oli täis uusi kogemusi ja andis palju mõtteainet edasiseks. Asjakohane lõpp tegusale nädalale.

Võtke, mis võtta annab, talve pole enam kauaks!

Inger