Miks meil on vaja und ja mida tähendavad unenäod?

Kas teadsid, et inimene magab kolmandiku oma elust. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70- ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Mis see uni on ja miks meil on üldse und vaja?

- Kõige kauem kestnud uni on 18 päeva, 21 tundi ja 40 minutit. Selle rekordi püstitas unevõitlusel osalenud inimene, kes terve selle aja kiiktoolis õõtsus.
- 15% inimestest kõnnib unes.
- Neli tundi magamatust võrdub 0.1% alkoholijoobega.
 
Uni on psühho-füüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu. Mis puutub kehalistesse protsessidesse, siis paistavad mõned neist meile juba kohe silma, näiteks lihaste lõtvumine: inimene, kes istudes jääb magama, ei suuda enam oma pead püsti hoida – tema kaelalihased ei ole enam küllalt pingul, jne. Magaja juures on omane ka muutused hingamises ja pulsi sageduses. Hingamine on 18 kuni 20 korra asemel ainult 14 kuni 15 korda minutis, pulss on langenud täiskasvanuil 70-lt 60-le ja lastel 100-lt 89-le. Üldine keha temperatuur langeb umbes poole kraadi võrra.

Millised on une faasid?

1. aste - kerge uni, kestusega kuni 2 minutit. Keha lõdvestub, kaovad ärkveloleku ajal valitsenud alfalained.
2. aste - uinumine, kestusega ca 20 minutit. Südame töö ja hingamine aeglustuvad. Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast.
3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast.
4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine.
 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium.

Kiire ja rahulik uni vahelduvad inimestel umbes pooleteise tunniste vahedega ja see vaheldumine toimub viis-kuus korda öö jooksul.

Unel on väga suur tähtsus nii meie füüsilises kui vaimses elus. Une läbi uueneb meie kehaline ja vaimne jõud, uni on meile värskendava toimega, annab meile endise energiaga taas tööle asuda. Inimene kannatab palju kauem toidu puudust kui une puudust.

Kas on võimalik ka uni ilma unenägudeta? Kui meile näib, et me tihti ei näe und – kas see ei olene ainult sellest, et me unenäo kohe jälle unustame? Mõned uurijad, kes on lasknud ennast järsku unest üles äratada, on iga kord tähele pannud, et nad enne seda olid näinud und. Paistab tõenäolisem olevat arvamus, et on võimalik uni ka unenägudeta.

Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu.

Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid.
Unenäokujutlused on sageli äärmiselt elavad, sama elavad kui meie tajud. Kuid mõnikord on selge ainult osa kogu unenäostseenist, kuna kõik muu jääb enam või vähem tagaplaanile. Tihti on ka terve unenägu segane ning vähe elav ja üksikuil juhtudel puuduvad üldse kujutlused mõnedest unenäo objektidest: meie ainult "teame", et need on meie läheduses, kuid ei "näe" neid.

Iseäranis paistab unes muudetud olevat meie mõtlemine. Tihti on unenägu oma sisu poolest täiesti absurdne, kuid see ei paista meile sugugi silma. Mõnikord teatavad mõtted, teatav nali jne., mis on iseenesest kahtlase väga väärtusega, paistavad meile unes äärmiselt vaimukad olevat, me tunneme nende puhul uhkust iseeneste üle, naerame nende peale jne. Vahel me paneme tähele, et unenäo sisu ei ole täiesti korras ja kohe muutubki see vastavalt. Näiteks üks füüsik näeb unes, et tema ees klaasist nõus põleb vee all tuli. Ta hakkab mõtlema, et kuhu jäävad gaasid, mis tekivad põlemise tagajärjel? Ja kohe näeb ta, et veepinnale hakkavad tõusma gaasimullid. On olemas ka juhtumeid, kus meie mõte töötab unes päris korralikult. Jutustatakse koguni sellistest juhtudest, kus unes on lahendatud tähtsaid teaduslikke probleeme, mille kallal ärkvelolekus oli asjata pead murtud, on komponeeritud terveid muusikapalasid jne.

Unenägudega käivad kaasas vahel ka mitmesugused liigutused. Osad inimesed räägivad unes, teised liigutavad unes üksikuid kehaosi ja on olemas ka inimesi, kes magades tõusevad üles, panevad ennast riidesse, kõnnivad ringi, teevad midagi jne. Neid inimesi nimetatakse "kuutõbisteks". Nimetus "kuutõbine" on tekkinud rahva arvamusest, et selle nähtuse põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on.

Mis on unenägude põhjused? Need võivad iseenesest olla mitmesugused. Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma sisult osutuda kõigepealt antud ärrituse täienduseks, selle fantastiliseks ja hallutsinatoorseks tõlgendamiseks. Selline side unenäo ja teatava ärrituse vahel paistab sagedasti silma juba iseenesest. Näiteks meil hakkab külm, kui on maha libisenud tekk ja me näeme unes, et kõnnime puudulikus rõivastuses tänaval või näiteks haigele pannakse jalgade alla pudelid kuuma veega ja ta näeb, et käib tuldpurskava vulkaani kraatril ja maapind tema jalge all on tuline.

Mida unenäod tähendavad? Kas neid üldse uskuda. Kui oled üks nendest, kes unenägude tähendusse usub, siis uuri kindlasti järgnevat internetilehte: http://www.hot.ee/urtz/dreams/