Reklaam sulgub sekundi pärast

Buduaar soovib Sulle ilusaid kevadpühi!

Lihavõtetel on palju nimesid. Peale lihavõtete veel ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad ja munapühad. Kas tead, mida tähendavad sellised lihavõttesümbolid nagu munad, jänkud ja kanad? Järgnevas artiklis on sulle paar mõnusat lihavõtteretsepti ja veidi teadmisi kevadpühade kohta! Ilusaid lihavõttepühi!

Kadri Põldma
[email protected]

Lihavõtetel on palju nimesid. Peale lihavõtete veel ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad ja munapühad. Igal nimel on oma põhjus: lihavõtted on katoliku ajast, mil Kristuse ülestõusmise pühaga lõppes paast ja võis jälle süüa, mida sel kevadisel ajal küll õigupoolest kuskilt võtta polnud. ülestõusmispühad on kiriklik nimi, kevadpühad ei vaja erilist selgitamist, kiigepühad märgivad kiikumise kommet, munapühad pühade tähtsamat toidupoolist.

Tegemist on liikuvate pühadega, mille kõrghetkeks on täiskuu pühapäev pärast kevadist pööripäevad. Pühapäevale eelneb nn. Vaikne nädal, siit omakorda on tähtsamad suur neljapäev ja suur reede. Nende päevade kombestik on põhijoontes kattuv, vahet vast niipalju, et suurel reedel (Kristuse ristilöömise päev) meenutati pühade kristlikku tagapõhja rohkem kui neljapäeval, mil kombestikus on ülekaalus eelkristlikud või kristlusevälised jooned. Toodi tuppa puulaaste (linnupuid), et suvel palju linnupesi leida. Arvati, et kui last imetada kolmel järjestikusel suurel neljapäeval või reedel, saab temast nõid. Ilmaennustused ei suundu mitte lähimatele nädalatele, ja see on liikuva püha puhul mõistetav, vaid kesksuvele ja jaanipäevale. Koduloomadest jääb tõsisema tähelepanu alt seekord välja varasemate kevadiste tähtpäevade kangelane - siga. Seevastu kasutati maagiat veiste huvides. Järgnes vaikne laupäev ning seejärel rõõmus pühapäev.

Lihavõtete sümbolitest

KOLLANE NARTSISS - piibli järgi paradiisilill - õitseb paljudes maades just lihavõtepühade paiku. Varakevadised lilled, eriti sibullilled, tähendavad uut elu. Kuna maasse pistetud sibulatest tärkab uus taim, on kevadistest sibulakasvudest saanud ülestõusmise, surma üle saavutatud võidu ja elu sümbol.

MUNAGA liitub erinevatest kultuuridest ja uskumustest tuntud mõte: muna kui loomise, viljakuse ja kasvu sümbol. Kevadpühade ajal on muna maailma eri paigus kujutanud looduses tärkavat elu. Muna, mis paistab elutuna, peidab endas uue elu algeid. Kesk - Euroopa germaanlased matsid endistel aegadel mune mulda, et mõjustada sellega põllu viljakust. Ristiusu tekkides viidi põllule õnnistatud mune ning paluti õnne ja kaitset algavale põllutööaastale.

Lihavõttekaarte kaunistavad tavaliselt kollased KANAPOJAD. Kodus kaunistatakse tibukestega lihavõttelauda, pannakse neid ajatatud muru sisse või pajuokstele. Erilist iseseisvat tähendust lihavõttetibudel ei ole. Ilmselt on tibu sammuke edasi munast uue elu tekkimisel, seega üks ilming lihavõtetega seotud elu-sümboolikast.

Uue elu sümboliks on ka lihavõttejänes. Sügavamalt kui kuskil mujal on JäNES lihavõttesümboliks Kesk - Euroopas, kus lihavõtteleibki vormitakse kohati jänese - kujuliseks.

Nii mõnigi kristliku sümboli tekkelugu ulatub eelkristlikku aega. Ristiusu levides leidsid vanad tavad uue tõlgenduse, omandades usule vastava tähenduse. Nii oli ka jänkudega. Jänes on paljude rahvaste uskumustes oma kiire ja rohke paljunemise tõttu viljakuse, elujõu ja elu sümboliks. Saksamaal liitusid jänes ja lihavõtted lõplikult 17. sajandil. on levinud üldine arvamus, et just jänes toob majja lihavõttemunad. Nii näemegi lihavõttekaartidel jänkukesi, munakorv käppade vahel. Kirikliku sümbolina on lihavõttejänesel kolm tähendust. Viljakuse sümbolina kujutab jänes Kristuse ülestõusmise kaudu inimkonnale kingitud uut elu. Jänese valge värv näitab, kui puhas peaks olema inimese sisemus ja elu. Kolmas tähendus liitub uskumusega, et jänes magab silmad lahti või ei maga üldse. Selles on nähtud Kristuse ülestõusmise sümbolit, s.t. ka surnuna ei suikunud Jeesus igavesele unele.

Lihavõtteretsepte

Kevadpühade kohupiim

Värske kohupiim hõõru läbi sõela ja pane laiapõhjalisse keedunõusse. Lisa koor, sulavõi, suhkruga läbihõõrutud munarebud, rosinad ja maitseained. Nõrgal kuumusel kuumutades sega pidevalt puulusikaga, kuni mass hakkab aurama. Keeta ei tohi. Tõsta pliidilt, jahuta. Aseta mass märja marliga ülelaotatud puust vormi või kaussi ja pane jahedasse. Järgmisel päeval löö kohupiim vormist vaagnale ning kaunista pähklite, marjade või puuviljadega.

Valmistusained

1 kg kohupiima
1/2 kl vahukoort
4 munarebu
150-200 g sulavõid
1 kl suhkrut
rosinaid
pähkleid või mandleid
vanilliini
kuivatatud puuviljatükikesi või sukaadi

Munapuder

Sega jahu vähese piimaga, lisa lahtiklopitud munad ja ülejäänud piim. Maitsesta. Kuumuta pannil rasvaine, kalla munasegu pannile ja keeda kergelt segades läbi.

Valmistusained

3 muna
3 sl jahu
2 kl piima
1 sl rasvainet
soola

Allikad: http://www.miksike.ee/docs/lisa/pidu/munadepuhad/lihavtte1.htm, http://www.kokaraamat.ee/