Kes ma tegelikult olen?

10 kommentaari

{:347714 width=90 height=124 align=left}Inimesed muudavad iga päev end ümbritseva suhtes vastuvõetavamaks. Nad riietuvad nii nagu on kohane või moodne, nad sõidavad sellise autoga, mis on piisavalt „normaalne” nad teevad oma kaaslastele järeleandmisi, et mitte tülli minna. Aga mingi hetk saabub see seisund, kus inimene on end teiste tõttu nii palju muutnud, et ei tunne ennast enam ära…

 

Kadri Põldma
kadri@buduaar.ee

{:347713 width=120 height=165 align=left}Inimesed muudavad iga päev end ümbritseva suhtes vastuvõetavamaks. Nad riietuvad nii nagu on kohane või moodne, nad sõidavad sellise autoga, mis on piisavalt „normaalne” nad teevad oma kaaslastele järeleandmisi, et mitte tülli minna. Aga mingi hetk saabub see seisund, kus inimene on end teiste tõttu nii palju muutnud, et ei tunne ennast enam ära…

Iga päev peame mõtlema näiteks sellele, mida selga panna, et meid aktsepteeritaks. Kas sobib minna tööle selle kleidiga? Kas sobib minna poele selle topiga? Kas mu kaaslasele ikka meeldiks selline pesu? Äkki ma peaksin juukseid värvima või geelküüned panema? Tavaliselt öeldakse, et kõike seda teeb inimene enda, mitte teiste jaoks. Aga on siiski olemas mingi piir, kust inimene ei tee seda kõike enam enda jaoks. No öelge, kas te pole vaadanud mõnd noort neiukest, kellel on juuksepikendused, kunstküüned, ripsmepikendused, blondeeritud juuksed jne ning mõelnud, et huvitav milline see inimene „tegelikult” välja näeks. Kas ta on tõesti nii kole et tal kogu seda kupatust vaja on? Mina arvan, et inimesed ei ole üldjuhul koledad, neil on vaja ennast lihtsalt teistest üle pakkuda, et neid paremini aktsepteeritaks.

Kui palju on neid naisi, kes on oma meestele alandlikud ja lepivad kõigega. Kui mehel on paha tuju saadetakse naine kuu peale, kui mehel on hea tuju peab ka naine olema rõõmus ja osavõtlik. Naine peab olema alati seksiks valmis, toit peab olema soe ning tuju rõõmus. Kui pahur mees siis koju kooserdab, peab naine teda ilusti teenindama ja kõik lamedad märkused naljatades kõrvust mööda laskma. Millised on need naised tegelikult? Kas nad ongi sellised alandlikud ja leplikud tallaalused või on mees neid selliseks muutnud?

Tõsiasi on see, et elu muudab inimesi. Mõnikord muudab sind teine inimene, mõnikord mitu inimest, mõnikord terve ühiskond, kus elatakse. Inimesed on erinevad, kuid nad lihvitakse kõik vastavalt ühiskonna mallidele või kellegi tugevama soovidele ümber. Ühel hetkel küsib inimene endalt :”Kes ma tegelikult olen?” Ja ta ei oska sellele küsimusele enam vastata. Ta mäletab kes ta kunagi oli ja kelle sarnaseks ta tulevikus tahaks saada, aga see, kes ta ISE tegelikult on, muutub väga häguseks.

Olen vaadanud naisi, kes mehega suhet alustades on särtsakad ja isikupärased, pärast aga muudavad mehed nad oma käe järgi sobilikumaks. Naised istuvad kodus, teevad süüa ja kiidavad kõik heaks, mis nende mees ütleb. Sama olukord võib loomulikult ka vastupidi toimida- naine muudab mehe enda äranägemise järgi endale sobivaks.

Paljud inimesed on nii muutunud, et ei julge ise ka sellele mõelda, millised nad „tegelikult” on ning kuhu on kadunud nende omapära ja isiksus. Isiksustest on saanud pelgalt isikud, kes lasevad end ümbritseval muuta.

Inimesed võiksid ennast rohkem austada ja mitte lasta endale pähe istuda ning mitte muutuda selliseks nagu nad arvavad, et maailm neid näha tahab. Jäägem iseendaks, selliseks inimeseks, kelle üle võime ise uhked olla ja kes ei pea laskma endale pähe istuda või end heakskiidu nimel tundmatuseni muutma.

Kas sina tead, milline sa „tegelikult” oled?