Kui konnasilmad kiusavad jalgu

Kui avastad jalalt valulikud moodustised, mis kõndimise pea võimatuks muudavad ning sunnivad jalgu võõraste pilkude eest peitma, võib probleem olla selles, et jalgadele on tekkinud konnasilmad.
Need jalavaenlased ei riku ainult jalgade väljanägemist, nad valmistavad käimisel väga palju ebamugavust. Miks nad tekivad ning kuidas neist tüütustest vabaneda?
Valus villitaoline moodustis pole midagi muud kui naha sarvkihi paksend, mis tekib  verevarustust takistava ja sarvestumist soodustava jõu survel või hõõrdumisel. Konnasilmad tulevadki enamasti siis, kui kanda pigistavaid, hõõruvaid või muul moel jalale survet avaldavaid jalanõusid.
Kuna konnasilma moodustav paksenenud sarvkiht ulatub sügavale naha sisse, põhjustab see närvilõpmetele pressides valu.
Nad tekivad tavaliselt varvaste alla, harvem jalatallale, meenutavad pealt vaadates ümarat sõlme. Naha sisse jääv osa kitseneb nagu juur ning kui konnasilma alla on tekkinud mädanik, valmistavad nad käimisel lausa põrguvalu. 


Kuidas konnasilma ennetada?
Nagu paljude nahaprobleemidega on ka konnasilmadega nii, et hõlpsam on neid ennetada kui pärast ravida.
Esmatähtis jalgade tervena hoidmisel on kanda sobivaid, jala kuju järgivaid ning mugavaid jalatseid. Kui king ikka poes jalga proovides pigistab, ei tasu end petta mõttega, et küll jalavari kandes mugavamaks venib, sest enne kui kitsas king kandmiskõlbulikuks saab, võivad tülikad konnasilmad kinga kandmist ikkagi takistama hakata.
Kuid konnasilma tekke võivad esile kutsuda ka täiesti parajad jalavarjud. Sellisel juhul tasuks kriitilise piluga üle vaadata, kas probleemi põhjus peitub jalanõu voodris või sokkides, mis jalga liialt hõõruvad. Liigne jalgade higistaminegi võib neid paharette tekitada.
Jala tervise ABC näeb ette hoolitsemist jalgade puhtuse eest – igapäevased veerandtunnised soojad jalavannid vannisoolaga on samm konnasilma tekke ennetamise suunas. Kui aga sõlmjas tüütus jalale juba moodustunud on, saab ligunenud jalanahast pehmenenud konnasilma hõlpsasti välja kangutada.
„Operatsiooni“ õnnestumisele aitab kaasa ka hõõrumine pimsskiviga või jalaraspli kasutamine. Profülaktikas kuulugu pimsskivi juba igapäevaselt konnasilma teket ennetavate abimeeste sekka. Jalgade tervist hoiab ka korrapärane kreemitamine.
Ka kääride või žileti abil võib proovida valutekitajat „välja juurida“, ent sedasi on oht vigastada ka mõhna ümbritsevat tervet nahka, soodustades nõnda põletikku põhjustavate bakterite rünnakut.

Proovi looduslikke mähiseid
Enne apteeki tõttamist tasub konnasilmast vabanemiseks proovida taimeravi meetodeid.
Rahvameditsiin soovitab asetatada mõhnale tükk aaloed, katta jalg kilega ning mähkida ümber riie. Protseduuri proovi õhtul, et mähis saaks öö jooksul mõjuda.
Hommikuks peaks konnasilm tervest nahast nii palju irdunud olema, et seda saab pimsskiviga kergesti maha hõõruda.
Konnasilma peletamiseks soovitatakse ka luuderohtu, millest keedetud tõmmis määritakse kuumana paksenenud naha kohale ning pestakse poole tunni möödumisel maha. Edasi toimi nagu aaloemähise puhulgi – kaabi vill välja, pese jalg ning kindlasti kreemita. Kui spetsiaalset jalakreemi käepärast pole, saab jalg vajaliku niiskuse omastada ka võist või taimeõlist.
Luuderohu või aaloe võib asendada ka toore sibulalõiguga, mis tuleks asetada konnasilmale, katta jalg taas riidega ning hoida kuni konnasilma süda ülejäänud nahast eraldub. Või segada omavahel purustatud küüslauk ja searasv ning kanda mõhnale.
Proovida võib ka tulise praesibula või sibulapealsetest valmisatud toore pudruga konnasilma hõõruda.
Konnasilma vaenlasena tuntakse rahvameditsiinis veel vereurmarohu värsket mahla, ent seda peaks tulemuste saavutamiseks haigele kohale korduvalt kandma.
Kui kodused ravivõtted konnasilmast vabanemisel on end ammendanud, otsi abi apteegist.
Paksenenud sarvkihi raviks kasutatakse konnasilmavedelikke- ja kreemi ning plaastreid. 
Nende tarvitamisel tuleb olla väga ettevaatlik ning lasta kreemi või vedelikku ainult haigele kohale. Protseduuri õnnestumise huvides võiks konnasilma ümbritseva terve naha tavalise plaastriga kinni katta.
Konnasilmavedelikku kantakse mõhnale tavaliselt kaks korda nädalas. Kui medikament on konnasilmale määritud, võiks ravimi kuivamise ajaks katta ka mõhna leukoplaastriga.
Kui paari nädala möödudes konnasilm ei taandu, tuleks pöörduda dermatoloogi poole selgitamaks, kas mõhna all võib olla põletik. 

/Anu Villmann/