Müüdid või mitte: pimedas lugemine rikub silmi ja kuutõbiseid ei tohi äratada…

Kas usud, et hämaras lugemine ei kahjusta tegelikult silmi? Tegu on lihtsalt väga levinud eksiarvamusega. Samuti ei kasuta inimene kõigest 10% oma ajust ning meil on rohkem kui viis tajumeelt. Millistel levinud müütidel oled end veel eksitada lasknud?

Kuutõbiseid ei tohi äratada

Tegelikult ei ole kuutõbise äratamine mitte mingil moel kahjulik. Jah, inimene võib esialgu olla segaduses ja ärritunud, sest ei saa aru, mis toimub, kuid see ei tekita talle mingil moel jäädavat kahju ning ta ei sure ehmatusest südamerabandusse. Pigem on ohtlik uneskõndija äratamata jätmine, sest sellises seisundis inimene võib ringi koperdades end vigastada ning õnnetumal juhul isegi tappa. On kuutõbiseid, kes muutuvad vägivaldseks, teised aga istuvad autosse ja hakkavad pooleldi magades, pooleldi ärkvel olles sõitma. Seega on uneskõndijad ohtlikud ka teistele. Kuutõbist kohates on targem ta üles äratada või õrnalt küünarnukist toetades voodisse tagasi talutada. 

Söömine enne ujumist on ohtlik

Kas sul keelati lapsepõlves täis kõhuga ujuma minna põhjendusega, et võid uppuda? Väga levinud on müüt, et söömine kuni tund enne ujumist tõstab krambi- ja uppumisohtu. Vastab tõele, et seedimisprotsess koondab mingil määral verd seedeorganite lähedusse ning lihastest eemale, kuid pole dokumenteeritud ühtki uppumissurma, mis oleks põhjustatud täissöödud kõhust. Küll aga on tõestatud seos alkoholi tarbimise ohtlikkusest enne suplust. Pärast söömaaega on sellegipoolest igasugune sport raskendatud ja ebamugav.

Arbuusiseemneid ei tohi süüa

Ei, arbuusiseemnete allaneelamine ei pane sinu kõhus arbuusitaimi kasvama. Eksisteerib väga väike oht, et seeme vigastab sisikonda seda ummistades või väikesi haavu tekitades, kuid sellist kahju võib põhjustada iga väike ja terav allaneelatud ese. On võimalik, seeme satub pimesoolde ning põhjustab seal põletiku, kuid ka see on ebatõenäoline. Puu- ja köögiviljade söömise plussid kaaluvad vaieldamatult üles seemnete allaneelamisega seotud riskid. 

Inimesel on viis meelt

Koolis õpetatakse traditsiooniliselt, et inimese viis meelt on maitsmine, lõhnataju, nägemine, kompamine ja kuulmine. Selle eristuse autoriks on Aristoteles. Tegelikult on meil meeli tunduvalt rohkem, sõltuvalt definitsioonist üheksa kuni isegi 20. Näiteks tajub inimene lisaks eelmainitud viiele ka kiirendust, valu, kehaosade asendit, tasakaalu. Mõnikord arvestatakse meelte hulka näiteks ka ajataju. 

Raseerimine muudab karvad tugevamaks ja tihedamaks

Sageli rõhutatakse raseerimise miinuspoolena, et selline karvaeemaldusmeetod muudab karvad tumedamaks, tugevamaks ja tihedamaks. See ei vasta tõele. Nimelt on lõikamata karvad otsast peenemad, kuid karv lõigatakse ju läbi jämedamast osast. Seepärast tundub pärast raseerimist pikemaks kasvav karv jämedam ja tumedam. Samuti on jalad karedad, sest jämedam karv ei paindu nii hästi ning jääb jäigana kergemini kangaste taha kinni. Aja möödudes muutuvad ka need karvakesed otsast peenemaks ja näevad välja täpselt samasugused nagu enne raseerimist.

Inimesed kasutavad kümme protsenti oma ajust

Inimene kasutab kogu oma aju ning suur osa sellest on töös kogu aeg – mõned osad on aktiivsed, mõned osad vähem aktiivsed. Seda tõestab asjaolu, et isegi väike vigastus ükskõik millisele aju osale mõjutab meie võimekust. Kui 90 protsenti meie ajust oleks kasutu, ei mängiks vigastused nii suurt rolli. Seega ei tasu loota, et on võimalik „õppida kasutama tervet aju“, et omandada näiteks telekineetilisi või muid jumalikke võimeid. Tegelikult on hämmastav hoopis see, et kui osa inimese ajust on vigastatud või eemaldatud, on teised ajuosad suutelised nende funktsioone õppima ja täitma. 

Päevas tuleb juua kaks liitrit vett

Tervislik toitumiskava ei näe ette, et peaksid kindlasti jooma kaheksa klaasi vett päevas. Organismi tavapärase veekao kogus sõltub inimese kaalust, aktiivsusest, riietusest, keskkonnast (niiskus, temperatuur), higistamise eripäradest ja paljust muust. Kuna kogus on individuaalne, ei saa lähtuda sellistest üldistavatest ettekirjutustest. Kõik joogid ja toidud sisaldavad mingis koguses vett ning nende tarbimine varustab sind samuti veega. Kehtib ainus reegel – kui tunned janu, siis joo.

Sõrmede ragistamine põhjustab artriiti

Kui sõrmede ragistamine tekitaks artriiti, oleks meie seas palju rohkem valutavate kätega inimesi. Rakse, mida sa kuuled, ei põhjusta krõksuvad luud-kondid. Seda häält teevad väikesed lõhkevad mullikesed ning pole tõendeid, et nende purunemine artriiti tekitaks. Artriiti põhjustab peamiselt vanus, eelnevad vigastused või koormus. Kui armastad sõrmenukke raksutada, ära siiski rõõmusta, sest uuringud on näidanud, et see nõrgestab ja kulutab tasapisi sõrmeliigeseid ning tekib suurem oht vigastuste tekkeks. Samuti muudab tekkiv lihaste nõrkus su haarde ajapikku nõrgemaks.

Hämaras lugemine rikub silmi

Vähevalgustatud ruumis lugedes pead silmi rohkem pingutama, kuid pole tõendeid, et selline tegevus pikas perspektiivis silmi kahjustaks. Nagu kõik teised lihased, väsivad ka need lihased, mis aitavad silmal fokusseerida. Pimedas väikest teksti lugedes võivad silmad muutuda kuivaks ja nägemine häguseks, kuid väsimus ei ole pöördumatu – välja arvatud ehk siis, kui sa kogu aeg ainult pimedas loedki. Sellisel juhul peaksid muretsema hoopis oma elektriarvete maksmise pärast. Küll võib halvasti valgustatud ruumis lugemine põhjustada pea- ja kaelavalu ning õlapiirkonna valu. 

Buduaar Shopping