Väike õnneretsept

Veronika Raudsepp Linnupuu

Naised on kummalised olevused. Me tihtipeale ei mõista ennastki, rääkimata veel teiste mõistmisest. Pidevad hormoonikõikumised ja kaalukausi õõtsumine kahe soovi vahel (soov olla iseseisev ning soov olla seotud) teevad meid vahel ärritunuks, irisevaks või melanhoolseks. Me oleme kindlad, et tahame üht, kuid homme pole see meeleski. Me rabeleme kuude kaupa eesmärgi nimel, mõistmata, et töö käigus on tulemus ainult kaugemale lükatud.   Unistame täiuslikust õnnest, kuid kui soovitud õhulossid hakkavad realiseeruma, tabab meid paanika – läbi udu paistis loss hoopis roosam ja siledam, kuid päris elus on telliste vahel mõrad ja toon pole ka õige.

Õnnelik oleks ju nii kerge olla, kui me suudaks elada mõne lihtsa reegli järgi. Allpool kirjutatud reeglid on soovituslikud ja sügavalt isiklikest seisukohtadest lahti harutatud. Enda sisemaailmas on tore vahel mõtteriiuleid koristada ja avastada, et vaatamata pidevale tungile otsida ja uusi teadmisi hankida, on põhiline juba lauale asetatud. Alati ei tule kõik endas peidusolev lihtsalt meelde.

Näe maailma avatud silmadega!
Kõige paremad asjad sünnivad su elus just siis, kui sa oled valmis neid vastu võtma ja ära tundma. Lihtne tõde, millest on raske aru saada, kuid millega olen pidanud ise nõustuma – tagantjärele teadvusse jõudnud õnn teeb hoopiski nostalgiliseks ja nukraks. Paljud head asjad jõuavad sinuni iseenesest, piisab sul vaid soovida ning müstilised jõud (alateadvus) hakkab selles suunas tegutsema ning võimalusi leidma.

Harva on hetki, mil oleme siiralt ja vahetult rahulolevad. Ikka leiame midagi, mis tundub olevat pooleli ja mille suhtes on raske kindlat seisukohta võtta. Kuid õnneks pakub saatus ka kõige suuremale muretsejale elu jooksul paar momenti, kus ta tunneb, et kõik on suurepärane ja hirmud olid asjatud. Vahel aitab lihtsalt see, kui lükkame muremõtted mõneks tunniks sahtlisse ja naudime hetke, milles oleme.

Jäta suhetes ruumi juhusele!
Teatud olukordi ja arenguid ei ole võimalik ette näha. Ühtegi inimest ja tema käitumist ei ole võimalik lõpuni tunda ega ette aimata. Teed oma elu tunduvalt lihtsamaks, kui püüad iga uut olukorda võtta sellisena nagu ta on. Pettumusi on vähem ja võid avastada, et tegelikkus on kujunenud nauditavamaks kui esialgne tulevikuvisioon ette nägi.

Ära mõtle asju üle!
Naiselik fantaasia lööb kergesti lõkkele. Tekib tung ebamäärasesse olukorda kiiresti selgus saada, kuid kui mees on levist väljas või ülemus komandeeringus, saabub infonälg. Väikesed hallid ajurakud hakkavad korduvalt ja korduvalt varem saadud infomatsiooni käitlema, kuni sõelale jääb vaid kõige positiivsem või negatiivsem äärmus.

Adrenaliin tõuseb, pulss kiireneb ja mõtlemise käepärasus rallib suurenevatel pööretel ühte ja sama ringteed pidi... Tulemuseks on ebaadekvaatsed ja ülepaisutatud reageeringud ning otsused. Hinga enne esimese mõtte väljapaiskamist paar korda sisse, või veelgi parem - mine tuuluta ennast väheke. Peale pulsi stabiliseerumist suudad oma suhtumist olukorda väljendada ilma ennast lolliks tegemata, sildu põletamata või suhteid rikkumata.

Kõik, mis teed, teed iseendale!
Normaalse empaatiavõimega inimene suudab mõista oma tegude põhjuseid ja tagajärgi. Kellelegi ülekohut tehes tuleb olla valmis, et võime ka ise midagi väärtuslikku kaotada – oma enesehinnangu. Ellujäämise, võimu ja raha nimel on alati jubedaid asju tehtud, kuid kas need kolm on siis tõesti oma hinda väärt? Iga “hea” teeb sind isiksusena paremaks, iga “halb” õõnsamaks.

Lepi sellega, mis sul olemas on ja püüa sellest aretada midagi, mis on parim!
Käesolev hetk on siin. Sekundi pärast on see juba minevik. Kõik. Otsas. Ära raiska selle peale rohkem energiat, kui kulub selleks, et selekteerida välja teadmised, millest on abi edasiseks.

Keerulisemate olukordade puhul tee eneses väike SWOT - analüüs:  mis oli hästi, mis halvasti, mida oleks pidanud tegemata jätma, mida saab parandada, mida saab enda kasuks tööle panna, mis oleks võinud probleeme tekitada, kellega saab teatud küsimuses arvestada ja kellega mitte jne.? Tavaliselt me teemegi seda, arutledes hästi või halvasti läinud projekti või koosolekut kolleegidega. Usun, et isiklikul tasandil oleks sellest tulevikku silmas pidades rohkemgi abi.

Armasta iseennast!
Inimene, kes ise ennast ei armasta, ei oska ka teisi armastada. Võta vahel aeg maha. Delegeeri või lükka hoopiski edasi ülejõu käivad kohustused. Maga lõunani. Loe midagi lõõgastavat. Mine vanni. Jaluta. Lase ennast hellitada kasvõi raha eest – mine massööri juurde, juuksurisse, ilusalongi. Need mustad toad ja nõud võivad vahel ka järgmist päeva oodata. Sa ei peagi alati täiuslik olema. Lihtsalt ole iseendale aeg-ajalt, siis suudad ennast ka lähedastega jagada ning sellest rõõmu tunda.