Crystal Ra ohvrirollist, selle äratundmisest ja sellest väljatulemisest

1 kommentaar
Crystal Ra ohvrirollist, selle äratundmisest ja sellest väljatulemisest

Terapeut, auratransformaator ja blogipidaja Crystal Ra Laksmi paneb inimesi mõtlema ohvrirolli teemadel. “See lugu on inimestele, kes on kokku puutunud või puutuvad inimestega, kes on ohvrirollis. Kas siis oma igapäevaelus või siis netis. Nüüd nimelt on nad internetti ka kolinud. Noh, et ikka oleks lõbusam! See on praegu väga aktuaalne teema. Saan pidevalt igasugust infot, kui raske väga paljudel inimestel Eestis praegu on hakkama saada,” kirjutab Crystal Ra oma blogis ja kinnitab, et ohvriroll on praegu paljudel üks pearollidest.

Terapeut, auratransformaator ja blogipidaja Crystal Ra Laksmi paneb inimesi mõtlema ohvrirolli teemadel. “See lugu on inimestele, kes on kokku puutunud või puutuvad inimestega, kes on ohvrirollis. Kas siis oma igapäevaelus või siis netis. Nüüd nimelt on nad internetti ka kolinud. Noh, et ikka oleks lõbusam! See on praegu väga aktuaalne teema. Saan pidevalt igasugust infot, kui raske väga paljudel inimestel Eestis praegu on hakkama saada,” kirjutab Crystal Ra oma blogis ja kinnitab, et ohvriroll on praegu paljudel üks pearollidest.

Minu ohvrirolli kogemused

Ma sündisin Paides ja kasvasin üles kohas nimega Särevere. Ilus ja armas küla tänu millele mul oli väga loodust täis lapsepõlv. Mõlemad vanemad on joodikud, kuid olen tubli vanaema kasvatatud. Olin juba algusest peale nii-öelda määratud hukule või olema ohver. Minu esimene poiss-sõber jättis mind maha. Kui mu lapse isa mind maha jättis, siis oli asi nii hull, et mõtlesin isegi enesetapule. Kuid kui ma oleks sinnakanti edasi jäänud, oleksin praeguse seisuga arvatavasti joodik või lits, kui mitte surnud… Kuna ma nägin seda ette, et see ei rahulda mind elada väikselt ja kitsalt ja surra elusalt, võtsin juba varakult jalad tagumiku alt ära ja tõmbasin oma ellu võimaluse minna Taani. Need neli kuud tegid minust ellujääja ja uuendaja. See ei olnud kerge, kuid see oli esimeste nurgakivide panek minu uuele vundamendile. Kui olin Norras lapsehoidja, siis seal vaatasin oma elule tagasi ja nägin oma elu ohvrirolli jada. Olin siis just tulnud läbi situatsioonist, kus minu aafriklasest poiss-sõber tahtis mind ära kägistada. Astusin sellest sellel hetkel välja. On olnud loomulikult hetki, kus olen sellesse tagasi libisenud, kuid see on olnud hea kogemus, kuidas seda edaspidi mitte teha.

Ohvriroll võib inimeste elu täiega sassi keerata ja lausa kuristikku kukutada. Selleks, et seda ära lõpetada, tuleb mitmeid hoiatusi. Kui inimene sellest mitmel korral aru ei saa, siis tulevad suuremad ja tugevamad, seni kuni saab. Ja vahest on selleks vaja isegi näoli poris olla või kägistaja käte vahel. Kui kohtun nüüd “ohvritega” või siis inimestega, kes selle teemaga manipuleerivad, olen lõpuks ometi õppimas oma jalga maha panema ning ütlema mis ja kuidas mulle sobib – ja kohe alguses, mitte hiljem, sest kui teen seda hiljem, siis on lumepall juba nii suur, et mis ma ütlen ei kostu.

Nüüd räägin mõnedest näidetest, mis panevad mind tundma nagu oleksin ohvrite ringteel. Praeguse aja energiad lükkavad meid kõiki iseenda väega üheks saama. Kui me sõrgu vastu punnime, siis võib minna päris kurvasti. Siin on väike ülevaade, mis see ringtee endast kujutab.

Ohvrite ringtee

On olemas igasuguseid inimesi. Kuna järjest enam ärisid peavad osa oma äridest liitma sotsiaalmeedia ja muude kanalitega netis, siis on selleks, et selles suures netidžunglis tähelepanu saada mitmeid võimalusi. Üks neist, mida olen täheldanud, on minna negatiivset orbiiti mööda. Ja seda kasutavad väga sageli ka naised. Mehed ka, kuid rohkem ikka naised. Mehed kasutavad seda just läbi oma skeptitsismi. Viimasel ajal olen märganud mõnda näidet ohvrirolliga raha teenimises.

On võimalus:

1. Ise mängida ohvrit

2. Teisi panna ohvrirolli ja sellest ise rahuldust saada.

Mõlemal puhul on inimene, kes ohvrirollidega manipuleerib, kas ise ohver või paneb teisi sellesse rolli. Mis on aga peidus kogu selle mängu taga? Selle taga on ebakindlus. Selle taga on illusioon – ma pole piisavalt hea ja ma pean ennast tõestama. Ning selle taga on kohatine puuduse illusioon ja hirm, et ma ei saa hakkama. Jah, teesid on ju mitmesuguseid. Kas valin teekonna, kus olen oma klientide ja fänniklubiga otsene ja ehe, või siis valin teekonna, kus panen pähe keep smiling’u ja tegelikult olen maski taga hoopis keegi teine? Küsimus on teile, kumb müüb lõpuks paremini? Kas ehedus või maskiball? Minu kogemus on olnud, et praeguses ühiskonnas müüb loomulikult maskiball ja eriti sotsiaalmeedias – mida kirevam, mida dramaatilisem ja mida ekstreemsem, seda rohkem liiklust! Ja liiklus on see, mis lõpuks äritehinguks muundub! Kuid oleme teel muudatuste ajastusse, kus võtmesõnaks saab ehedus, ausus, otsekohesus, austav suhtlemine, ning kus tegu ei ole selles, et teisi maha tõmmata, vaid kuidas teisi väestada ja ülendada nii, et nad saaksid veelgi rohkem olla need, kes nad tegelikult on. Ohvrirolliga manipuleeriv inimene on ka inimene, kes ei julge oma varjudega tantsida või nendega silmitsi seista (varjud siis meie negatiivsed poolused).  Ta jookseb nende eest pidevalt ära. Ta teeb näo, nagu tal neid poleks, aga kui ikka paras hetk on, küll siis need varjud välja tulevad ja mürki pritsivad igas ilmakaares. Ning põhjuseid, miks ta seda või teist asja teeb, leiab ju alati. Ohvrirolliga inimene ei võta vastutust, ei oma kokkulepete ega ka iseenda eest. Ohvrirollis inimene teeb korduvalt samu ja samu vigasid uuesti ja uuesti, sest tal pole kombeks õppida. Võib-olla järgmises elus, sest lootus sureb viimasena. Hooponopono (Hawaii andestusmeetod) on tema jaoks nagu hane selga vesi.  See on hiina keel ja ei toimi. Isegi kui temaga seotud inimesed seda teevad. Tal on nagu kõrvad täis topitud ja ta kuuleb vaid seda, mis talle on kasulik, et siis oma ohvrirolli teksti lisada. Aga maailmale näitab ta oma ilusat maski ja räägib, kui ilus on olla.  Isegi kui ta on ise ohver, ka seda kiidab ta taevani. Sest ohvrite eesmärk on saada tähelepanu. See on selline negatiivne tähelepanu. Selle taga on appikarje, ahastus ja hirm.

Ohvrirollis inimestel on tavaliselt vähe energiat.  Kuna nad oma energiate eest teadlikult ei hoolitse, siis energiate võtmine käib kas teadlikult või mitteteadlikult läbi teiste ja sageli läbi nendelt energia varastamise. See käib nii kähku ja nii kavalalt, et inimesed ei saa arugi. Ja lisaks energiatele võib ka muud tasku pista. Ning sealjuures ei küsi nad isegi küsimust, et kuule kas ma võin su energiat võtta, nad lihtsalt nahhaalselt võtavad. Ja kui sa lähed neile ütlema, et kuule – ma olen nüüd tühi ja kus minu osa on, siis ei saa nad sellest aru, vaid ikkagi teevad sind süüdlaseks ja varastavad järgmise portsu. Ja kui see on kordunud vähemalt neli viis korda, siis potsatad maha ja sügad kukalt. Jah tõesti – mis veel võimalik on?

Ohvriroll on mugav. Siis ei pea vastutama ja kõik teised on alati kõiges süüdi. Ja kõik teised ei oska midagi. Ohvrirollis olev inimene peab ennast tavaliselt teistest paremaks ning teeb kõik selleks, et kõik sellest selgelt aru saaks. Süüdi on naabrid, inimesed, riik, poliitika ning tavaliselt ka kõige lähedasemad inimesed. Kohati tundub, et neil on lausa mustad prillid peas. Kuigi maailmale näidatakse valgeid. Aga see on hetkeline. Mugavus on oluline, sest mugavuses pole vaja ennast muuta, pole vaja kasvada. Saab ju jääda sinna, kus sa parajasti oled. Ohvrirollis inimene tahab tegelikult, et teised oleks tema jüngrid ja temast saaks guru, kelle poole kõik alt ülesse vaatavad. Siis rõhutakse ka veel tänu peale. Pidev kommentaar on selline: “Aga mina tegin seda ja ohverdasin seda ja seda, aga vaata midas sina ei teinud…” Tuleb tuttav ette? Ohvrirollis inimene ei julge omada. Tavaliselt võib selleks olla nii “oma arvamus” kui ka “raha omamine” vms, mis on probleemiks. Ohvrirollis ei ole inimene iseenda elu perenaine või peremees. Seega on ta pigem tingimuste ja välise mõjutada, kui ise oma elu sümfoonia looja.  Ohvriroll loob inimese ümber energeetilise müüri ning tal tekib raskusi vastu võtta abi, toetust, raha ja armastust.

Kuidas ohvrirollist välja tulla?

Kõige esimesena soovitaksin ma nõu pidada oma sisemise teejuhiga, oma intuitsiooni või kõhuhäälega. Kui sealt juhiseid ei tule või tuleb ebapiisavalt, siis võib siit lisaideid saada.

1. Kõigepealt peaks olema muidugi teadvustamine, et inimene on ohver ja mängib ning manipuleerib sellega. Leida ülesse põhjus miks ja kust see tulnud on.  

2. Kõige eest, mis juhtub, tuleb võtta täielik vastutus enda peale. Ka halvad asjad on osa meie kaasloomest. Kas oleme olnud mitte teadlikud või siis vanast harjumusest seda loonud, see ongi vaja nüüd järele uurida.

3. Tugevdada oma enesekindlust mis iganes võimalusel ja moel. Üks moodus on kasutada affirmatsioone, teine teha asju, milles oled tugev ja talendikas.

4. Ümbritseda ennast inimestega, kes naturaalselt annavad tähelepanu ja armastust ning mitte unustada tähelepanu ja armastuse andmist eelkõige iseendale ning seda jagada ka ümbritsevatega.

5. Tegeleda teadlikult iseenda energiatega, neid puhastades ja liikumises hoides kogu aeg ning seega oma tugeva platvormi loomisele kaasa aidata.

6. Peab olema soov muutuda ja luua oma elu teisel moel. Luua seda iseenda väest. Mitte teiste omadest.

7. Suureks abiks on oma varjudega silmitsi seismine ja nende embamine. Varjud on siis meie negatiivsed ja allasurutud osakesed.

8. Tugevdada küllust oma elus igal tasandil ja lahustada puuduse illusioon.

9. Väestada ennast, läbi mille sünnib ka väestus teistele.

10. Õppida oma häält leidma ja seda väljendama ning oma arvamust omama ning ka raha omama, ning loomulikult ka kogu oma keha.

11. Astuma täielikult omale platvormile ja teadma, mida elult soovib. See toob ta välja ohvri rollist, kus tal pole väge juhtida oma elu.

 

Chris Cordell, Inglise üks juhtivamaid müügispetsialiste ütles, et meie ja meie müügi vahel on sõnad. Oluline on, kuidas neid sõnasid kasutada ja mis lugusid sellest vormida. Iga sõna vormib loo ja loob ka meie imago.  

 

Crystal Ra Laksmi

Welcome!