KAS olla üksi või koos? 7 kuldreeglit, mis tagavad täisväärtusliku suhte

FOTO
Foto: Triin Maasik

Life coach, elustiilidisainer, ettevõtja, ema ja Inspiratsioonifestivali korraldaja Merit Raju kirjutab oma raamatus „Elu uus tase,“ et hea suhe ei tähenda seda, et teineteist vaikides talutakse, vaid et partneritel oleks soe ja hoidev ühendus, kus mõlemad tunnevad ennast armastatuna, märgatuna ja väärtustatuna. Kumbki ei pea end alla suruma. Saab jagada oma ootusi, hirme ja eesmärke. Saab toetust ja kõigest – ka ebamugavatest teemadest, nagu raha, seks, tulevik ja solvumised – on emotsionaalselt turvaline rääkida. Ja on oskus neist rääkida. Kaasaga, kes on nagu kaitseingel, hingesugulane ja parim sõber.

Pikaajalisi suhteid võib Raju sõnul olla kolme sorti. Need, kus säde on säilinud ja kasvab. Praktiline abielu nagu sõprus või partnerlus, kus elatakse koos, aga särtsu enam pole või pole seda kunagi olnudki. Ja siis sellised, kus on vahetpidamata allasurutud või isegi aktiivne konflikt. Enamus tahaks olla seal esimeses grupis, kus aastakümnetega säde, armastus ja erakordne side üha kasvavad. „Kahjuks pole selliseid eeskujusid just palju võtta,“ lausub Raju.

Pikaajalised teadlikud suhted on inimevolutsiooni uus ülesanne

Raju räägib, et miljoneid aastaid oli suhtlemine suhetes rohkem praktiline, seotud ellujäämise ja argieluga ning seepärast võib siiani ette tulla, et mõned inimesed lihtsalt ei eelista rääkida igal teemal, igas olukorras ja meeleseisundis. Ka pole meil enamasti sellist eeskuju lapsepõlvest. Harmoonilist hoolivat uue ajastu suhtlemist tulebki seepärast alles õppida.

„Armastusabielu on alles sadakond aastat vana. Nagu raamatutest lugeda võime, oli esimestel armastusabielu valinutel hulganisti südantlõhestavaid lugusid, kus tuli valida armastatu või oma päritolupere vahel, sest üht sai ainult ilma teiseta. Möödas on ka need ajad, kus abielluti ühiskonna ootusest, ootamatust rasedusest, majanduslikel põhjustel või lihtsalt vanuse pärast. Ajad, mil naine oli mehe omand,“ sõnab Raju ja lisab, et uue ajastu suhted on rajatud armastusele ja pühendumisele, hoolivale suhtlemisele, teadlikkusele ja täitumustundele. Tema enda jaoks on iga suhte, mitte ainult paarisuhte, aluseks suhtlemine, austus, siirus, mõista püüdmine.

Raju tõstatab küsimuse, kas olla üksi või koos. Ta leiab, et kõigepealt peaks olema üksi. Et endaga oleks hea olla. Et ei tekiks isu otsida puudujäägile enda sees väljastpoolt täiteks partnerit, vaid kohtuda inimesega, kes on samuti omaette tervik ja endaga rahujalal ning valmis lihtsalt boonusena jagama oma elu teise tervikliku ja tasakaalus inimesega. Olla ootel ja avatud suhtele seni, kuni on tõesti tunda, et partneris ja suhtes on olemas kõik see, mida väärtustad, ja mõlemad on valmis pühenduma. Paarisuhe võiks tunduda kui kingitus, mitte eeldus, ootus, nõudmine. Samuti ei pea leppima partneriga või suhtega, mis on allapoole sinu standardeid. „Aga üksi, kui see pole just üksildus, on tegelikult ka võimalik end tunda väga-väga hästi ja täisväärtuslikult. Mulle meeldis üksi reisil ja üksi teatris. Ei pidanud arvestama, tundma vastutust või kohustust, et valitu teisele meeldiks. Koos elamine on ka kohanemine, leppimine ja palju logistikat, mille alla võib kaduda kirg ja lähedus ning jääb märkamata teineteise panus,“ tõdeb ta.

Elu ei pea ära kannatama, vaid võib sihtida hulga kõrgemale oma praegusest seisust

Vahel aga ollakse Raju sõnul seotud rahaliselt käsist-jalust ebarahuldava paarisuhtega. Kus üks tõmbab ühele, teine teisele poole. Või kus üks ei tõmba üldse või tõmbub hoopis tagasi. Kus suhelda ei saa, ei oska ja lõpuks ei tahagi. Või kus üks pool tahab, aga teine pool mitte. Kus ühe või teise või mõlema vajadused on massiivselt rahuldamata, sest pole osanud või päriselt tahtnud või kogu aur läheb argirabelemisele: laste eest hoolitsemine, täiskohaga töö, toiduvalmistamine, majapidamine, rahapuudus. „Mis seksist me räägime! Oma ajast. Trenniajast. Kõik käib tempoga ja surve all kuni reede õhtuni. Siis jaksatakse vaid teleri ees olla. Mees rüüpab õlut. Naine pistab magusat. Lapsed on ekraani taga. See ongi rahu hetk. Aga see ei toida hinge. See pole see, mis paneb sind igal õhtul ja hommikul oma kaasat tänama, oma elust rääkima säravil silmil ja ärkama igal hommikul nagu sünnipäeval. Täisväärtuslikku suhet, harmoonilist suhtlust ja sügavat pühendumust aastatega üha kasvava armastusega loob meie põlvkond nii hästi-halvasti, kui oskab,“ selgitab ta.

Merit toob välja täisväärtusliku suhte kuldreeglid:

  • teadliku suhtlemise soov ja oskused;
  • oma elu, mõtete, plaanide, tunnete ja soovide jagamine, teise oma elusse ja mõttemaailma kaasamine;
  • ühine arusaam ja visioon suhtest;
  • ühised elamused, sarnane elustiil ja väärtused, teise ja enda vajadustega arvestamine;
  • oskus tunda end terviklikuna, vajalikuna ja armastatuna nii partneriga koos kui ka eraldi olles;
  • piisaval hulgal puudutusi nii magamistoas kui väljaspool;
  • valmisolek teineteiselt õppida ja märgata kohti, kus saab end arendada.

„Unistama peab ainult suurelt ja mõtlema, mida sa saad teha juba täna, ja kasvõi ti-bu-sammudega liikuda selle suunas. Mina just nii teen, sest midagi muud ma ei jõuaks oma päeva mahutada. Töö, elustiilivalikute ja partneriga on nagu oma kire leidmisega. Selleks et teada, mis on see õige, võib olla vajalik vaadata lähemalt ka neid, mis seda ei ole. Lihtsalt et näha selgemini,“ lausub Raju.