Digimaailm on osa meie igapäevaelust. Eriti sotsiaalmeedia, kus me tarbime infot, suhtleme tuttavatega. Sellega kaasneb palju võimalusi, aga samas ka ohtusid. Digiturundusagentuuri Sharplife juht Kaspar Aren ütleb, et tuleb mõista, et kui sa digimaailma ohtusid tead, oskad neid ennetada või ennast nende vastu kaitsta. Arvesta, et kõigest jääb maha jälg Aren paneb südamele, et igast tegevusest jääb maha jälg. See on nii positiivne kui negatiivne. Plusspoole pealt aitab see olla efektiivsem ning üksikisikutel ja organisatsioonidel oma protsesse optimeerida. Samas võib see kujuneda ka miinuseks, kui näiteks postitad midagi ebasobivat. Ära arva, et sinu jutt ei pruugi edasi jõuda Digimaailmas on levinud, et vestlusest tehakse kuvatõmmis, mis laiali saadetakse. Aren ütleb, et sellega peab alati arvestama, kui internetis räägid midagi, mida ei soovi, et jõuaks enamate silmadeni. Üldjuhul tuleks siin lähtuda reeglist, et vestlused, mis ei pea kuhugi jõudma, oleks parem teha nelja silma all. Kui sa midagi kirjutad, mis on taasesitamist võimaldavas formaadis, siis on alati võimalus, et seda esitatakse kuskil. Mõtle läbi, mida ja kuidas sa näitad Enne millegi postitamist tuleks kaks korda üle mõelda, mis sorti inimesed võivad seda näha ja kas su ümbruskonnas või taustal, mida parasjagu pildistad või filmid, on midagi, mis ei peaks seal avalikult nähtaval olema. Pole harv juhus, kus vargad on oma sihtmärgid otsinud välja läbi sotsiaalmeedia. Lisaks mõelda selle peale, millist kuvandit sa tahad endast ja oma ringkonnast näidata. Ära unusta, et sotsiaalmeedia on ilustatud versioon päriselust Tihti võib tekkida kaunilt kureeritud sotsiaalmeediakontosid vaadates väärarusaam „ideaalsest elust“. Aren rõhutab, et ei tasu unustada, et sotsiaalmeediasse postitatu ei ole tavaliselt päriselu, vaid ilustatud versioon sellest. Ta toob näite, et ükski inimene ei tee endale igal hommikul süüa ülipuhtal marmorist köögilaual, kus on ideaalselt asetatud kaks suhkrutükki, croque madame`i koos crème brulèe ja latte’ga. Ära usalda kõike, mida loed Sotsiaalmeedia on muutnud viisi, kuidas me saame infot. Iga teema kohta leidub „arvamusliidreid“. Samas peab arvestama, et levida võivad arvamused, mis ei pruugi olla isegi tõde, aga mida kiputakse uskuma. Tähtis on vahet teha faktidel ja arvamustel ning iga internetis levivat arvamusavaldust mitte uskuda. Kõik inimesed ei pruugi olla need, kellena end esitlevad Sotsiaalmeedia aitab saada ühendust kiiresti. Kuid kõik, kes sinuga ühendust võtavad, ei pruugi olla heade kavatsustega. Aren märgib, et kõik inimesed ei pruugi olla need, kellena end esitlevad. Vahel võib saada kutse sõbralt end jälgima, aga tegelikult on varikonto all hoopiski keegi teine.
Kaisa ja Raigo Kuusnõmm — FOTO: Ardo Kaljuvee Pere ja kodu ERATREENER KAISA KUUSNÕMM unistusest abikaasa Raigo Kuusnõmmega: küsimus pole kas, vaid millal …
Katriin Kool — FOTO: erakogu EKSKLUSIIV Keha ja vaim ERATREENER KATRIIN avaldas 3 toitumise põhitõde, mida kõik teada võiksid
Vedel vibraator — FOTO: Unsplash.com Alexander Krivitskiy Sisuturundus Vedel vibraator: uusim trend täiskasvanute lelumaailmas
Mineraalid ja testosteroon — FOTO: Unsplash.com Sisuturundus Mineraalid ja testosteroon: hormonaalse tervise toetajad