MILLEST räägib sinu EGO?

Enesearengu koolitaja Irene Kaljuste
Irene Kaljuste — FOTO: Ruudu Rahumaru

Ego tundmaõppimise mõte on saada aru, millised valed oled omaks võtnud ja milline on sinu põhiolemus tegelikult.

Selleks, et oma egoga sõbraks saada, tuleks enesearengu koolitaja Irene Kaljuste sõnul alustada ego erinevate tahkude tundmaõppimisest ja endale omaste mustrite kogumi tuvastamisest. Räägime selle lahti.

Mis on ego?

Kaljuste sõnab, et kui rääkida eneseteadlikkuse aspektist, on ego meie isiksus, persoona, mis on välja kujunenud elu jooksul ja on ehitanud end üles lapsepõlves kogetul – meie isiksus fikseerub enamasti esimese kaheksa eluaasta jooksul teatud mustrisse. Ta selgitab, et ego on meie kaitse ja tahe (ihad). „Ego eluterve pool on see, et see hoiab meid elus. Egomeel otsustab, kas miski on ohutu või mitte, mis meeldib ja mis ei sobi. Seega on ego peamine ülesanne meid elus hoida. Kuna aga maisel tasandil elukogemusse on sisse kirjutatud elupoolsed traumad ja hoobid, siis enamasti esimese kaheksa eluaasta jooksul võtame läbi nende üleelamiste endasse ka uskumused, mis ei ole elujaatavad. Läbi valu- või hirmukogemuse teeme otsuse elu, enda või teiste kohta, mis ei ole objektiivne ja loob eraldatuse tunnet. Sellisel hirmul või valul põhinevad otsused hakkavad voolima meie isiksust nii, et ehitame endale kaitsekilpe ja maske,“ lausub ta ja lisab, et seda teeb egomeel, sest tema töö on meid kaitsta. See kaitse teeb enda tööd aga ka seal, kus seda vaja ei ole ja kus tegelik oht elule puudub. See kaitse tekitab meis tunde, et oleme eraldi, peame võitlema oma ellujäämise eest iga hinnaga ja selleks peame valetama, teesklema ja varjama. Nii kujuneb välja isiksus, kes ei ole meie autentne olemus.

Ego võib luua kannatust

Ego tähendus ühiskonnas on Kaljuste sõnul pinnapealne. Ego sõnal on kindlad käitumismustrid, mida peame isekaks, omakasupüüdlikuks, teistega mittearvestavaks. Kui lähtuda eelpool öeldust, on ego midagi palju mitmetahulisemat. Egol põhinev käitumine võib olla väga hoolitsev ja sõbralik või kõikide õiguste eest seisev. „Küsimus pole selles, kas käitumine on õige või vale, vaid mis ajendab käitumist. Väga hoolitsev inimene võib seda teha sisemisest tungist, sest tal on vaja anda hoolitsust lootuses saada natukenegi vastuarmastust. Kõigi võrdsete õiguste eest võitlev persoon võib seda teha üllal eesmärgil või alateadlikust hirmust kaose või kaduvuse ees. Väga rahumeelne ja kompromissialdis meeskonnakaaslane võib tegelikult olla selline, sest ta kardab konflikte ja seda, milliseks ta ise võib muutuda (olukorra üle kontrolli hoidmisel on mitmeid nägusid, üks neist võib olla see, et olen näiliselt kõigega nõus). Kõik need on alateadlikud automaatsed mustrid, kui neid ei teadvusta. Ja kuigi need võivad tunduda täiesti normaalse käitumisena, ei ole need autentsed ja vabad valikud. Nendesse on sisse kirjutatud alateadlik vältimine. Seni, kui ei ole teadvustatud, mida alateadlikult baasiliselt väldime ja need emotsioonid ja haavad ei ole läbi töötatud, oleme automatismi peal ja loome sõltumata sellest, kui väga me ka ei pinguta elu, mis meile sügavat sisemist rahulolu ei loo.,“ selgitab Kaljuste. Ta täiendab, et ego, kui selle olemust, ei ole sügavamalt mõtestatud ja teadvustatud ehk me ei ole enda ego mustritest teadlikud, loob alati kannatust. „Seega vahet ei ole, kas sul on täispuhutud ego käitumine, või oled sa hoopis nn „väikese egoga“ ehk keegi, kes püüab nähtamatuks jääda. Mõlemal juhul kogeme sisemist rahutust ja rahulolematust, otsime midagi ja ei leia seda millestki siin välises maailmas. Ajutiselt küll, jah. Ainult kontakt vaba, elurõõmsa ja eheda endaga toob rahulolu,“ sõnab ta.

Enesearengu koolitaja Irene Kaljuste
Enesearengu koolitaja Irene Kaljuste — FOTO: Ruudu Rahumaru

Egoga sõbraks

Oma egoga sõbraks saamisel tuleks alustada Kaljuste sõnul sellest, et õpid tundma ego erinevaid tahke ning tuvastad endale omase mustrite kogumi – mis on sinu igapäevaste korduvate mõtete, käitumise ja reaktsioonide taga; mida sa väldid; mis on need emotsioonid, mida sa tunda ei taha; mis on sinu baashaav. Kui oleme endas need pimedad kohad ära valgustanud ja läbi töötanud ning õpime järk-järgult sõbraks saama kogu emotsionaalse maastiku spektriga, on meil üha vähem vajadust vältida seda, mis hirmutab. „Õpime seeläbi rohkem usaldama iseennast ja elu. Leiame vaatamata hirmule, julguse olla haavatavad, ekslikud, ebatäiuslikud. Meie potentsiaal ehk parim võimalik mina on alati selle kõige hirmsama hirmu taga. Mulle meeldib termin „valgustunud ego“. Seda kasutatakse vaimses maailmas ka natuke nagu pilkena. Minu jaoks on sellel ka teine tähendus. Mõistes kogemuslikult, et ego hirmud on illusoorsed, mingitel meie minevikus toimunud kogemuste moonutatud lugudel põhinevad kaitsed, saame hakata tegema valikuid hoopis teisel tasandil. Hoolitsevus muutub ehedaks armastuseks, võrdõiguslikkuse tagaajamine muutub hoopis kõigi kaasamiseks. Ülbus ja suurustlemine transformeerub aga tõeliseks liidriks, kellele inimesed soovivad järgneda,“ selgitab ta.

Enneagram tuleb appi

Enneagram, mis lahterdab ego justkui üheksaks osaks, on kaasaegse psühholoogia looming, mille juured ulatuvad mitmetesse iidsetesse õpetustesse ja mis seletab lahti inimese olemuse baasilised isikuse tüübid ja nende omavahelised seosed. Selle keskne mõte on, et inimesed on materiaalses maailmas kehastunud vaimsed olendid. Sellepärast on eneseteadlikkus ääretult oluline, et võiksime vaimselt areneda. Inimene, kes vaimselt ei arene, on Kaljuste sõnul mandumises. „Kellel puudub huvi enda isemaailmaga kontaktis olla, on pidevalt otsimas midagi väljaspoolt. See aga on lõputu tee, sest see, mida me kõik taga ajame, on tegelikult kontakt enda tegeliku algse olemusega. See võib kõlada väga spirituaalselt, kuid pean siiski oluliseks selle välja tuua, sest Enneagrami süsteemi võib võtta veel ühe toreda isikuse tüübi avastamise mänguna ja intellektuaalse infona. Seda on võimalus kasutada sügavaks transformatiivseks enesearengu tööks,“ selgitab ta ja lisab, et tema jaoks tõi enda Enneagrami tüübi tuvastamine kaasa väga suuri muutusi. Kaljuste oli juba tegelikult pikalt enesearengu teel olnud ja tundis, et on midagi, millele ta päriselt pihta ei saa – olid asjad, mis vaatamata tema ponnistustele ei muutunud tema juures. „Enneagram avas mu silmad enda suhtes täiesti uues valguses ja võimaldas teha tööd teemadega, millest minu ego oli sujuvalt üle hüpanud. Sa võid teha ükskõik millist vaimset praktikat ja kogeda suuri vaimseid kõrgusi, kuid päeva lõpuks, kui sa ei ole enda ego trippidest teadlik, siis prantsatad tagasi maapeale oma mustrite rägastikku. Sellepärast on minu jaoks olnud kõige tõhusam ja suuremaid muutusi loov vaimne praktika – tutvumine kõige sellega, mida mu meel tahaks igaljuhul vältida. Enneagrami süsteem aitab leebelt seda ust avada ja teadlikkuse lisamine enda vaimsetesse praktikatesse aitab luua muutusi, millel on ka mingi vundament,“ sõnab ta.

Üheksa erinevat tahku annavad mõista, kui sarnased me oleme

Kaljuste on Enneagrami kirglik uurija olnud üle kaheksa aasta ning see süsteem on tal tänaseni olnud igapäevases kasutuses ja vaimustab teda jätkuvalt. Süsteemi tundmine ja tahkude avamine läbi aja on aidanud tal avastada iseenda kohta tohutult ja aidanud mõista ka kliente, inimesi enda ümber, olla nendele paremaks toeks ja arendada endas sügavat kaastunnet inimelu kannatuste osas. „Üheksa erinevat tahku annavad meile mõista, kui sarnased me kõik ikka oleme. Kaheksa miljardit inimest maailmas ja üheksa ego palet. Me kõik mängime kõiki üheksat mängu ja meil on niiöelda enda lemmik, kuhu alati kukume, kui tunneme end nurka surutuna. Ego tegelikult ei sobi kunagi egoga, sest ego kaitseb. Armastus on see, mis meid ühendab. Kuigi jah, mingi maani võib meile teine ego sobida, kuniks ta mängib teatud rolli meie jaoks. Ego tundma õppimise mõte on aru saada, mis on need valed, mida olen omaks võtnud. Saada aru, mis on selle hind sinu elule tänase päevani ja siis jõuda järeldusele, kas soov on edasi elada valedega, mis kannatust taastoodavad, või mitte. Ütleksin, et kes kord selle teema vastu huvi tunnevad, need soovivad vabaneda. Teades, et oma baasteemade läbitöötamine ei ole mugav protsess, siis see tee ei ole igaühele. Võib olla üsna iiveldama ajav näha enda mängu peegelpildis. Alati on valik, kas sa elad hirmus või armus. Tegelikult ei ole õiget ja valet. Mis sinu jaoks toimiv on, see on,“ lausub Kaljuste.

See võiks olla eraldatud, teist värvi taustal/kastis:

Mida peab arvestama, kui puutud kokku erinevate egotüüpidega?

Esimene tüüp „REFORMIJA.“ Tema väljakutse on allasurutud viha ja kannatamatus. Ta kipub olema moraalitseja ja jäik selles, mis on õige ja mis on vale. Kui ta on enda parimas kohas, on ta arukas, läbinägelik, realist ja üllas, tõeline moraalne kangelane.

Teine tüüp „AITAJA.“ Tema väljakutse on enese eest hoolitsemine ja enda vajaduste teadvustamine. Tahab olla teiste läheduses ja võib tihti ennast ohverdavalt teha asju teiste heaks, et tunda, et ta on vajatud. Oma parimas kohas on isetu ja altruistlik, tingimusteta armastuse kehastus nii enda kui teiste suhtes.

Kolmas tüüp „SAAVUTAJA“ on ambitsioonikas, kompetentne ja energiline ning võib olla väga staatusele orienteeritud. Imago on talle väga oluline ja see, mida teised temast arvavad. Probleemsed kohad võivad olla töönarkomaania ja pidev vajadus olla teistest parem. Heas kohas olles on ta tavaliselt ennast aktsepteeriv, autentne ja tõeline eeskuju, kes inspireerib teisi.

Neljas tüüp „INDIVIDUALIST“ on eneseteadlik, tundlik ja reserveeritud tüüp, tihti ka vaikne. Emotsionaalselt aus ja isiklik, kuid võib olla ka tujukas ja isekas. Hoiab teistega distantsi, sest tunneb end haavatava ja katkisena. Tunneb tihti, et tavaline elu ei ole tema jaoks. Väljakutse on neljadele tüüpiliselt enesekesksus ja enesehaletsus. Heas kohas olles on inspireeritud ja ülimalt loominguline, võimeline end taaslooma ja muutma oma elukogemust.

Viies tüüp „UUENDAJA“ on uudishimulik ja ägedate ideede autor. Võimeline keskenduma pikka aega, et arendada keerukaid ideid ja oskusi. Hästi iseseisev ja innovaatiline. Samas võib elada enda peas ehk mõtetes, unustades keha ja kontakti teistega. Võib muutuda väga närviliseks ja intensiivseks. Tüüpilised probleemid on enese eraldamine maailmast, ekstsentrilisus ja kõiges kahtlemine. Oma parimas kohas on viied tõelised visionärid, tihti oma ajast ees ja võimelised nägema maailma täiesti uuel viisil.

Kuues tüüp „LOJALIST“ on usaldusväärne, kohusetundlik ja töökas, kuid võib ka olla kaitsev, vältiv, ja ülimalt ärev – tüübid, kes jooksevad stressi pealt ja samal ajal kurdavad selle üle. Ettevaatlik ja otsustusvõimetu, kuid võib ka olla reaktiivne, kaitsev ja mässuline. Põhiline probleemikoht on eneses kahtlemine ja teiste kahtlustamine. Enda parimas kohas olles on Kuus sisemiselt stabiilne, enesekindel. Ennast usaldav, julge toetamaks nõrku ja jõuetuid.

Seitsmes tüüp „EKSTRAVERT“ on mänguline ja rõõmsameelne tegelane. Väga praktiline ja samas võib olla ka ülevõlli, laiali, distsiplineerimatu. Pidevalt otsimas uusi ja erutavaid kogemusi, mille tulemusel muutub hajameelseks ja kurnab end ära sellega, et on pidevas liikumises. Põhiline väljakutse on pinnapealsus ja impulsiivsus. Enda parimas kohas seitsmed keskendavad enda talendi väärtuslikele eesmärkidele, muutudes rõõmsameelseks, suuteks saavutajateks ja tänutundest täidetuks.

Kaheksas tüüp „VÄLJAKUTSETE ESITAJA“ on kaitsja, leidlik ja otsustusvõimeline tüüp, kuid võib olla ka uhke ja domineeriv. Kaheksad tunnevad, et nad peavad oma keskkonda kontrolli all hoidma, muutudes tihti vastandumist tekitavateks ja ähvardavaks. Põhiväljakutse on lasta kedagi endale lähedale. Enda parimas kohas on nad tõelised meistrid, kasutades enda jõudu, et parandada teiste elusid, muutudes kangelaslikuks, suuremeelseteks ja vahel ka ajalooliselt suurteks.

Üheksas tüüp „RAHUSÕLMIJA“ on lahke loomuga, easy-going, aktsepteeriv, stabiilne ja toetav. Kuid võib ka liiga kergelt minna teiste tahtmisega kaasa, et säilitada rahu. Väldivad konflikte ja võivad seetõttu maandada konflikte juba eos. Põhiline probleem on passiivsus ja põikpäisus. Enda parimas kohas on üheksa taltsutamatu ja kõike embav, võimeline tooma inimesi kokku ja tervendama konflikte. Rahusaadikud.