NIPINURK: ÄRA KARDA küsida abi

Pettumus ja kurbus on normaalsed emotsioonid Valu tunda ja nutta, viha tunda, pettumust, kurbust ja enesehaletsust tunda on täiesti normaalne, sest see on terapeudi sõnul meie inimlik reaktsioon sellele, mis toimub ümberringi. “Me oleme tulnud siia elama inimestena, miks seda reaktsiooni siis eitada?” toob ta välja. Tema sõnul on kõik negatiivsed, rasked ja valusad hetked väga tugevalt mugavustsoonist ja heaolutundest välja tulemine ning need võivad meid palju õpetada. Eksimine ei ole keelatud! Kuurme sõnul on suur probleem seegi, et meile on lapsepõlvest sisse kodeeritud hinnangute andmine. Koolis sai halva hinde, kui eksisid. Meile kodeeriti sisse, et eksimine ei ole lubatud, sest kui sa eksid, oled automaatselt läbikukkuja. Seda, kes sai halva hinde, ka ju natukene mõnitati, tema peale vaadati kehvasti. Sa pidid kogu aeg olema hästi tubli, kogu aeg hästi õppima. Sinult oodati seda ja eeldati seda. See oli norm. Hinnangute andmine on selles mõttes karuteene meile kõigile,” räägib Liis. Kõik kukkumised on vajalikud Lapsevanematena tahaks inimesed lapsi hoida, et nad ei kukuks auku ega saaks haiget. “Täpselt nii üks ema mõtleb,” sõnab Kuurme, kes on samuti ema. Ta rõhutab, et siiski on kõik kukkumised vajalikud. Sa võid kukkuda, sa võid eksida, sa võid haiget saada, sest ka see on elu üks väga oluline osa. “Mina enda lastele ütlen, et sa võid täitsa rahulikult eksida, sa võid täitsa rahulikult teha vigu, aga ole selle juures kohal, tähelepanelik ja õpi sellest. Pole mõtet muretseda kogu aeg, et laps auku kukub. Need kukkumised tulevad niikuinii. Sina lapsevanemana aga ei vastuta kellegi teise kukkumise või mittekukkumise eest,” ütleb ta ja rõhutab, et tegelikult on lapse jaoks kõige olulisem see, et isegi kui ta on täiskasvanud ja läheb kodust välja, teab ta, et tal on baasvundament – turvatunne ja kodu. Tasakaalu jõudmine “Kui oled tasakaalutu, haarad kõike, mis elu ette toob ja tormad pimesi, siis oled sa iseenesest justkui tornaados. Sa vihised ja vuhised ringi kõige sellega, mida see tornaado endaga kaasa on võtnud. Kui sa nüüd vaatleksid seda olukorda kõrvalt, mõistad, et tornaados olles pole kontakti enda sisemusega. Sa ei saagi aru, mida sa teed või mida peaksid valima, sest tornaados on täielik segadus. Kui sa aga tõmbad oma fookuse sellele keskmele ehk tornaadosilmale ja oled täielikus vaikuses, sisemises vaikuses, ei otsi väljastpoolt kõike seda, mida täna pakutakse, siis jõuad kohe tasakaalu. Sa näed oma elu ja iseennast hoopis teise nurga alt. Sa vaatad kõrvalseisjana, kuidas ümberringi käib möll ja tunnistad, et väliselt võib toimuda palju, aga minu sisemuses on kõik hästi! ” ütleb Kuurme. Kuurme sõnul põhiline viga, mida tehakse, on see, et iga kord kui tundub, et asi läheb käest, otsitakse väljastpoolt kiireid lahendusi, uusi suundi, uusi arvamusi, uusi tehnikaid. Tegelikkuses see aga ei toimi ja lahendus oleks tulla ikkagi enda keskmesse tagasi. Samas on tasakaalutu olek teinekord isegi vajalik meile kõigile. Augus käimine on vajalik selleks, et saaksime aru, mis selle vastand on, mida olemasoleva asemele tahame. Läbi selle õpime ennast tundma,” sõnab Kuurme. Kuidas aga tornaadot vaigistada? Ilmselt tornaadot vägisi vaigistada ei saa ega tohigi, aga et see meid ei häiriks nii palju, tee nii: · Pane hetkeks silmad kinni. · Hinga mõned korrad sügavalt sisse. · Vaata, mis päriselt su südames toimub jäädes täielikku vaikusesse mõneks ajaks. · Lülita enda jaoks kõikvõimalikud välised müratekitajad välja, et saaksid kuulda oma hingamist, südamelööke ja lihtsalt puhata kõigest. · Püüa vaadelda oma olukorda kõrvalseisja pilguga ja tee sellest lähtuvalt endas vastavad korrektuurid – vahel tunduvad lahendused olevat niimoodi palju selgemad. · Kirjuta enda jaoks üles need asjad, mida soovid olemasoleva olukorra asemele (mitte arvesse võttes, kas need ka reaalsuses võimalikud on). Võimalus teravdada oma fookust sellele, mida on tornaado asemele vaja looma hakata on hea alati kirja panna ka tuleviku potentsiaalide tarbeks