NIPINURK: Heidy Tamme: elu on meile antud ajutiselt ja see tuleb lunastada väärikate tegudega

Raske elu algus Tamme sündis sõja ajal Venemaal, kuhu ta vanemad olid sunnitud demobiliseeruma. Esmalt sõitis Venemaale tema isa koos Eesti kunstimeistritega, kes olid seal sõjapaos ja seejärel sõitis järele ema. Tamme sõnas, et see oli väga ilus armastuslugu – ema leidis suurte pingutustega isa juba haavatuna Uljanovskis, kus neil sündis ka 1943. aastal laps – Heidy. Ta tõdes, et tollal paljud eestlased, kes sinna sattusid, kartsid sõjaoludes sünnitada – sai seal ju päevas vaid 50 grammi leiba, mehed tubakat ja natuke suhkrut. Ema vahetas suhkru ja tubaka leiva vastu, nii et seda sai natuke rohkem. “Ema oli vapper, et võttis minu hingekese vastu,” ütles Tamme. Küll aga oli Tamme elu algus üsnagi dramaatiline, sest selles väikses majakeses, kus ta sündis, oli terve perekond nakatunud kõhutüüfusesse ja sündides sai ta selle infektsiooni, pidades 10 päeva võitlust elu ja surma vahel. “Ma olen väga tänulik ja õnnelik, et olen saanud tulla siia maapealsesse maailma elama ja kogema,” ütles Tamme. 10 päeva toimusid läbirääkimised, kas hing võib tulla maa peale Küll aga ei teinud ta saladust, et elu ja surma piiril vaagumine 10 esimest elupäeva mõjutab nii füüsiliselt kui vaimselt. “Ma olen endale selgeks teinud, et ilmselt need 10 päeva toimusid läbirääkimised, et mu hing saaks tulla siia maa peale midagi jagama. Ma arvan, et ma sain selleks loa, sest see oli tõesti ime. Aga mulle anti ka käsk, et ma ei raiskaks seda elu niisama. Seepärast on mul oma filosoofia, mida olen jaganud ka oma noorte tudengitega – me kõik tuleme siia Universumi loal ja omal tahtel, meile antakse kaasa üks aardekirstuke ja öeldakse, et jagage seda, aga ärge kaotage seda kunagi,” rääkis Tamme. Ta lisas, et on elu jooksul saanud selgeks, miks ta on siin maailmas olnud ja miks ta sai selleks loa. Tamme arvab ka, et elu on vaja lunastada – see on antud ajutiselt nagu pangalaengi ja see tuleb tagasi maksta väärikate tegudega. Enim on elus voolinud just hädad Tamme tõdes, et teda on elus voolinud enim hädad. Ta selgitas, et kui me elame külluses ja meil on kõik olemas, siis me ei liigu ka kuskile ja oleme oma mugavustsoonis. “Kui tuleb takistus, olen ma piisavalt pessimist, et märgata probleemi ja sedavõrd optimist, et hakata seda lahendama. Mulle meeldib asju märgata, olla ärkvel ja minna probleemidest läbi, mitte mööda. Muidugi valmistavad probleemid tuska, aga kui oled midagi enda jaoks selgemaks saanud, siis oledki õnnelik. Need ongi need õnnekillukesed,” ütles ta. Heidy Tamme nõuandeid, kuidas probleemidest läbi minna Esmalt märka probleeme. Me kipume olema mobiiltelefonides ning kõik, mis on ümber, kaob ära. Tamme tõi näite, et kord oli bussis üks meesterahvas, kes tundus olevat üksi ja kõigest ilma jäänud – selliseid inimesi nimetatakse ühiskonnaheidikuteks. Mees kukkus istme vahele pikali. “Ma hüüdsin kohe, et see mees on vaja püsti tõsta, aga mitte keegi ei reageerinud – kes istus telefonis, kes vaatas aknast välja. Läksin siis bussijuhi juurde ja ütlesin, et mina ei luba edasi sõita, enne kui meesterahvas on üles tõstetud ja paigutatud istuma!” meenutas Heidy Tamme.