NIPINURK: KUIDAS kritiseerida nii, et inimene ei vihasta

Lisa kommentaar
NIPINURK: KUIDAS kritiseerida nii, et inimene ei vihasta
pilt: Shutterstock

Dale Carnegie kirjutatud raamat “Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi?” on ainulaadne raamat, mis annab aegumatuid ja universaalseid soovitusi inimsuhete rägastikus õige tee leidmiseks.

Raamatust leiab head soovitused ka kritiseerimiseks. Kuidas siis kritiseerida nii, et inimeses ei tekiks sinu vastu viha?

Siin on mõned head näited!

Tee jõuline vihje

Poliitikuid on sageli kritiseeritud selle eest, et nad ei ole oma valijatele ligipääsetavad. Nad on hõivatud inimesed ning osades valedes on süüdi nende ülihoolitsevad assistendid, kes ei taha oma ülemusi liigse külalistevooluga koormata. Carl Langford, kes oli mitmeid aastaid Disney Worldi kodupaigas Floridas asuva Orlando linnapea, manitses oma alluvaid sageli, et need võimaldaksid inimestel tema jutule pääseda. Ta väitis, et tema poliitika on ”avatud uste” poliitika; ometigi blokeerisid tema sekretärid ja administraatorid kohaletulnud linnakodanike juurdepääsu.

Lõpuks leidis mees lahenduse. Ta võttis oma kabinetil ukse eest! Abid said vihjest aru ja linnapeal oli alates sellest päevast, kui ta kabinetil sümboolselt ukse avas, tõeliselt avatud juhtimine.

Vaheta sõnu 

Ühe kolmetähelise sõna lihtne vahetamine võib inimeste mõjutamisel ilma solvanguteta ja viha äratamata sageli tähendada erinevust läbikukkumise ja edukuse vahel.

Paljud inimesed alustavad kritiseerimist siira tunnustamisega, millele järgneb sõna ”aga” ja jutt lõppeb kriitikaga. Kui näiteks püüame muuta lapse hooletut suhtumist õppetöösse, võime öelda: ”Me oleme su üle tõesti uhked, et su hinded on sellel veerandil paremaks muutunud. Aga kui sa oleksid ka algebraga rohkem vaeva näinud, oleksid su hinded veelgi paremad olnud.”

Selle juhtumi puhul võib laps kuni sõna ”aga” kuulmiseni julgustamist tunda. Seejärel võib esimese kiituse siiruses kahelda. Talle näib kiitus olevat ainult väljamõeldud sissejuhatus kriitilisele järeldusele tema ebaõnnestumise kohta. Usutavust on moonutatud ja me ilmselt ei saavuta oma eesmärki – muuta lapse suhtumist oma eesmärki.

Sellest on võimalik aga kergesti üle saada, kui asendame sõna ”aga” sõnaga ”ja”. ”Me oleme su üle tõesti uhked, et su hinded selles aines on paremaks muutunud ja kui sa jätkad sama kohusetundlikult pingutamist ka järgmisel veerandil, võid sa algebras saada kõigist teistest paremad hinded.”

Nüüd tunnistab laps kiituse vastuvõetavaks, sest siin polnud jätku, mis lubanuks järeldada tema ebaõnnestumist. Nii suudame tema tähelepanu pöörata tema sellisele käitumisele, mida tahtsime muuta, kaudselt, ja on võimalus, et ta püüab edaspidi meie ootuste vääriliselt ka elada.

Esita küsimusi 

Küsimuste esitamine ei muuda käsku mitte ainult vastuvõetavamaks, sageli stimuleerib see ka inimese loomingulisust. Inimesed nõustuvad käsuga palju meelsamini siis, kui nad on osalenud seda käsku põhjustanud otsuse langetamisel.

Kui Ian Macdonaldil Lõuna-Aafrika Vabariigist Johannesburgist, väikese täppisaparaatidele osi tootva ettevõtte peadirektoril, oli võimalik saada väga suur tellimus, oli ta veendunud, et nad ei jõua tööga määratud ajaks valmis. Tsehhi töögraafik oli juba valmis ja lühike tähtaeg tegi tal nähtavasti võimatuks seda tellimust vastu võtta.

Selle asemel, et sundida oma töölisi tempot lisama ja tellimus kiiresti läbi suruda, kutsus ta nad kõik kokku, selgitas neile olukorda ja rääkis, kui palju selline tellimus firmale tähendaks, kui neil oleks võimalik ette antud graafikust kinni pidada. Seejärel hakkas ta küsima:

”Kas meil on midagi, mille abil me selle tellimuse valmis saaksime?”

”Kas ei võiks igaüks teist mõelda nende erinevate võimaluste peale, mida saaksime tsehhis rakendada, et selle tellimuse vastuvõtmine osutuks võimalikuks?”

”Kas meil on mingit võimalust reguleerida oma töötunde või igaühe isiklikku osalemist, et sellele kaasa aidata?”

Töötajad tulid välja mitmesuguste ideedega ja panid ette tellimus vastu võtta. Nad lähenesid küsimusele ”me saame hakkama” -hoiakuga ja tellimus võeti vastu ning täideti õigeaegselt. Edukas juht esitabki otseste käskude asemel küsimusi! 

Jäta alles inimese väärikus 

Me tallame tihti hoolimatult teiste inimeste tunnetel, ajades oma jonni, norides, ähvardades, laites teiste ees, arvestamata, kuidas see võib haavata teise inimese tundeid. Ometi aitaksid mõneminutiline tähelepanu, paar head sõna või püüd teise olukorrast aru saada tublisti kaasa valu leevendamisele. Isegi kui meil on õigus ja teisel inimesel üsna kindlasti mitte, hävitame me inimese mina, kui läheme tema eneseväärikuse kallale. Legendaarne Prantsuse lendur ja kirjanik Antoine de Saint-Exupery kirjutas: ”Mul ei ole õigust öelda ega teha midagi sellist, mis inimest tema enda silmis alandab. Mis tähtsust on sellel, mida ma temast mõtlen, või mida tema iseendast mõtleb. Inimese väärikuse solvamine on kuritegu.”

Jäta meelde!

Alusta kritiseerimist kiituse ja siira lugupidamisavaldusega.
Räägi oma vigadest enne, kuid hakkad teist inimest kritiseerima!
Inimese eksimusele tähelepanu juhtimine kaudsel teel teeb imesid inimestega, kes võivad iga otsese kriitika peale kibedalt solvuda.
Teiste eksimuste korrigeerimiseks on parim tee juhtida inimeste eksimustele tähelepanu kaudselt!
Esita otseste käskude asemel küsimusi!
Jäta alati alles teise inimese väärikus!

Sarnased artiklid