NIPINURK: KUIDAS muutlikel ja keerulistel aegadel peres paremini hakkama saada

Karen Härms

Monika Kuzmina

Meaningful Talks suhtluspäeviku “Minu lapse hingeelu” kaasautor Kristi Jõeorg tõdeb, et viimased kaks aastat on olnud paljude perede jaoks kindlasti suur väljakutse aga ka võimalus. “Usun, et on palju peresid, kes on läbi väljakutsete üksteist leidnud ja üksteisele tuge pakkunud ning on peresid, kes ei ole keerulistes olukordades toime tulnud, pinged ja emotsioonid on võimust võtnud,” räägib ta.

Suurimaks väljakutseks on olnud suhtlemine

Jõeorg usub, et paljud perekonnad leidsid ennast olukorrast, kus tekkis reaalne võimalus üksteist ja ka ennast päriselt tundma õppida. Paraku inimesed, kellel on olnud keeruline sellel perioodil endasse vaadata või teisi pereliikmeid mõista ja koos lahendusi nuputada, on silmitsi üsnagi suure pingega, mis omakorda võib olla takistuseks toetavate lahenduste leidmisel.

Jõeoru soovitus siinkohal on rahulikult kokku istuda ja küsida kõigilt küsimus: “Mida sa praeguses olukorras kõige enam vajad aga ei saa?” Kuulates hoolega kõiki pereliikmeid, on võimalik leida kõigi jaoks sobivad lahendused ja väljundid.

Saksa kliiniline psühholoog Regina Hess on öelnud, et vaimselt terveks saavad jääda inimesed, kes on vaimselt paindlikud. Mõnikord ongi vaja teha enda jaoks keerulisi kompromisse. Kui need kompromissid toetavad tänast ja suuremas plaanis tulevikus pere head toimimist, tasuvad need kompromissid kindlasti ära. Aga eks kõik oleneb alati konkreetsetest olukordadest.

Jõeorg sõnab, et tundub, et tänapäeval ongi kõige suuremaks väljakutseks suhtlemine ja teise inimesega arvestamine. Olles päevast päeva koos, nõuab pereliikmetelt head ajaplaneerimist, kokkulepete sõlmimise oskust, läbirääkimiste oskust, paindlikkust ja suurema pildi vaatamist, et vajadusel teha vajalikes kohtades järeleandmisi või hoopis seista enda eest. Ka tööalaselt on tulnud teha päevaplaani perest lähtuvaid korrektuure. On leitud lahendused koduseks töötamiseks, kui tekib vajadusel lastega kodus olla ja seda täielikult enda sees aktsepteerides, mitte kogedes trotsi ja vastumeelsust. Üks kena naisterahvas on kirjutanud, et üks suurim kingitus, mida lapsevanem saab lapsele, on tegeleda enesearenguga.

Kui tunned iseennast, oled toetavam lapsevanem

Küll aga rõõmustav on see, et lapsevanemate teadlikkus on oluliselt kasvanud. Lapsevanemad, kes on tegelenud enesearenguga, olnud ise emotsionaalselt ja vaimselt heas tasakaalus omavad ressurssi laste murekohtade märkamiseks ja lapse toetamiseks. Lapsevanemad, kes aga ise emotsionaalselt keerulisse olukorda sattusid, võisid ka nende lapsed seetõttu keerulisse olukorda sattuda, kuna lapsevanem oli endaga toimetulekuga hõivatud ja lapsele jäi seetõttu vähene tähelepanu.

Jõeorg nendib, et lapsevanemaks saades ei läbita tihtipeale n-ö vanemluse kursust. Inimese jaoks, kes lapse saab, on aga tegu elumuutusega ja need muutused toovad endaga kaasa ka vajaduse paremaks eneseregulatsiooniks ja enda tundmiseks. Kui eneseregulatsiooni oskused ja enda tundmine ei ole head, hakkavad tekkima pinged.

See on ka põhjus, mis Meaninful Talks lõi vanemluse kursuse “Kuidas muutlikel aegadel lastega paremini hakkama saada”. Tundes iseennast ja mõistes enda reaktiivsuse põhjuseid ja omades oskusi iseendaga hästi toime tulla, annab võimaluse olla ka toetav lapsevanem.

Lapse pinge maandamine:

Jõeorg ütleb, et kõige olulisem lapse pingete maandamisel on olla hinnanguvaba ja tema jaoks emotsionaalselt kättesaadav. “Soovitan imago dialoogi õppimist ja märkamist, mis on hetkel see, mida laps vajab. Võtta ise vanemana tempo maha ja aega, et last päriselt kuulata ning mitte lahendusi kohe pakkuda. Siinkohal on ükskõik milliste tunnete aktsepteerimine ja lapse vastuvõtmine sellisena nagu ta hetkel on. Manitsemine on viimane asi, mida laps vajab. Mõnikord vajab laps pinge maandamiseks jalutuskäiku, kallistust, kuulamist, koos joonistamist jms. Leidke koos, mis on see, mida laps hetkel vajab. Oluline on märgata ka unekvaliteeti ja tagada piisavat uneaega, kuna keha vajab korralikku puhkust, et erinevates olukordades toime tulla. Üle võiks vaadata ka toidulaua,” jagab ta soovitusi.

Vaimse pinge maandamisel töötab kõige paremini terviklik vaatenurk – keha ja vaimu koostoimimine:

● tervislik toit, et keha saaks vajalikke toitaineid;

● liikumine ja värske õhk, et keha saaks hapnikku, meie kehad on loodud liikuma, mitte pikalt ühe koha peal istuma;

● magamine ja puhkus, et keha, peast varvasteni, saaks taastada enda jõuvarusid;

● toetavad vestlused, et meie hingel ja südamel olevad teemad leiaksid mõistmist ja endast välja rääkimise võimalust ning vajadusel lahenduse leidmist;

● koos päeviku “Minu lapse hingeelu” täitmine, et seeläbi olulistel teemadel rääkida ja koos joonistada. Joonistamine ja murede-rõõmude endast välja kirjutamine on terapeutilise mõjuga. Päevikule on küll kirjutatud, et see sobib kasutamiseks kuni 6 aastastele lastele aga tegelikkuses töötavad sealsed lähenemise ka vanemate lastega väga hästi. Lisaks saab ka lapsevanem võimaluse endasse vaatamiseks.