NIPINURK: KUIDAS vabaneda põlgusest?

Terapeut ja raamatu "Tunneme tundeid" autor Pille Teearu räägib oma raamatus tunnetest. Terapeut ütleb, et tunded on lihtsalt tunded ja me ise nimetame neid negatiivseteks ja positiivseteks. Ühe olulise teemana peatub Teearu raamatus põlguse tundele. Mis asi on põlgus?  Põlgus on sügav ja segane tunne, milles on segu vihast ja abitusest. Selline segu vihast ja vastikusest mürgitab meie hinge. Kui näed oma partnerit endast madalama ja väärtusetumana, kui ise oled, siis tõenäoliselt põlgad teda. Kui oled lukus enda ja partneri tunnete suhtes, kui tunned pidevalt, et oled targem, tundlikum ja kenam inimene kui tema, kui sa teise arvamust isegi ei kuula, kui ei pane enam teist tähele ega arvesta tema olukorraga, siis on empaatia kadunud ja asendunud põlgusega. Vaikiv põlgus on alandav, arusaamatu ja ohtlik  Vaikiv põlgus, kus tunne väljendub ainult pilgus ja hoiakus, on teisele alandav ja arusaamatu. Pidev selline käitumine pöördub lõpuks inimese enda vastu, teised hakkavad eemale hoidma ja ei soovi enam suhelda. Võimalik, et see oligi selle inimese taotlus, aga enamiku puhul ilmselt mitte. Selliste olukordade, nagu näiteks petmine, lahendamiseks on mitmeid rahulikumaid võtteid kui vaikiv põlgus. Nii täiskasvanud kui ka lapsed, kelle suhtes kasutatakse vaikivat põlgust, õpivad peagi sellega toime tulema, sulgudes endasse. Inimesed tekitavad justkui müüri enda ja põlgaja ja maailma vahele. Vaikiva põlguse ees ei tunne teised ennast kunagi turvaliselt, sest inimene, kes sellist pilku välja saadab, on tegelikult ettearvamatu ja väga hinnanguline enda ja teiste suhtes. Selline jäik mõtteviis ja olek kahjustab enda tervist. Ka endal jäävad tunded sisse lõksu, keha on pinges pidevast ümbruse hindamisest ja kontrollimisest ning haigestumise oht on suur. Liigne enesekesksus on soodus pinnas põlguse tekkimiseks Pidevalt põlgust tundes võib inimene hakata eitama kogu maailma, muutuda kohtumõistjaks ja hakata andma hinnanguid. Kuid kuna me ise loome oma reaalsuse, siis hakkab selline inimene oma ellu tooma just taolisi olukordi, kus põlgustunne on justkui õigustatud. Pidev rahulolematus ja kriitika viib inimese elust õnne ja rõõmu ning edust ei maksa unistadagi. Kui loodus on andnud sulle ilu, siis kasuta seda, ära põlga teisi, kel seda ilu pole. Kui loodus on andnud sulle sünnipäraselt mingid anded või erivõimed, siis kasuta neid ja ära põlga teisi, kellel samasuguseid võimeid pole, sest teistel on ju teised võimed, mida sul ei pruugi olla. Liigne enesekesksus on soodus pinnas põlguse tekkimiseks, sest liiga kerge on siis tekkima arvamus, et teised ei vääri teda. Põlgustunne ja töö Põlgustunne võib käivituda ka, kui näiteks tööd tehakse mitte sellepärast, et see töö meeldib, vaid ainult raha pärast ja tegelikult seda tööd oluliseks ei peeta. Siis võib tegelikult juhtuda hoopis nii, et ei saagi selle töö eest nii palju raha, kui algselt lubati või ette kujutati. Keda siis süüdistada, kas tööd või tööandjat? Süüdistused ei vii kuhugi, parem võiks oma suhtumist töösse muuta. Pole vaja eelkõige rahale mõelda – nagu me ei mõtle igal hetkel hingamisele, nii pole ka rahale vaja kogu aeg mõelda. Tehke oma tööd rõõmuga, leidke üles, mis teid rõõmustab ja kõik muutub! Miks mitte kanda endas põlgustunnet? Põlgustunnet endas kandes justkui püüad tõsta oma enesehinnangut, kuid üsnagi kummalisel moel. Meie üldine enesehinnang vormub positiivsete ja negatiivsete hinnangute summana, mida endale anname. Teisi põlgav inimene annab teistele hävitava hinnangu ja endale keskmisest kõrgema hinnangu. Tal on tugev motivatsioon pidada ennast teistest erinevaks ja neist paremaks. Pille Teearu soovitus: esita endale küsimusi ja proovi vastata:  Keda või mida ma põlgan ja miks? Mida ma kavatsen ette võtta põlgustundega? Kas oled suhtunud põlgusega oma elukaaslasesse või lastesse? Kuni selleni välja, et elukaaslane on sinu juures ära läinud või lapsed lõpetanud sinuga suhtlemise? Suhtusid põlgusega nende tegudesse ja oled selle üle uhke? Sellist põlgust on juba keerulisem vabastada, sest uhkus ei luba. Põlgus on saanud väärika liitlase – uhkuse! Uhke inimene on alati üksi, sest ta ju põlgab teisi. Kahjuks juhtub nii, et teised jälle põlgavad uhket, nii ei olegi justkui lahendust. Esimene asi, millest alustada lahenduse leidmiseks, on keskenduda endale, alustada tegutsemist rahu ja rõõmuga. Suhtle teiste inimestega ja kuula ja pane tähele, mida nad sulle räägivad sinu kohta. Ühe terviku vastaspooled  Austus ja põlgus on ühe terviku vastaspooled. Maailm on duaalne, pigem teadvusta seda duaalsust ja aktsepteerige seda, siis ei taba teid ebameeldivad üllatused. Arvesta sellega, et austus avab elujõu, põlgus sulgeb selle. Valik on sinu.