NIPINURK: MILLISED on seosed vaimsete pingete ja füüsiliste haiguste vahel?

Südamevaevused Südameprobleemid räägivad raskustest kogeda armastust ja hallata emotsioone, mis kipuvad meie muud elu alla suruma. Samuti võivad need olla märk sellest, et meis on liiga palju vimma, viha ja vägivalda, mida hoiame tagasi või väljendame vaid kaudselt (sport, mängud, vigastused). Samal ajal aga väheneb iga päevaga ruum, mis peaks meil olema laiemas mõttes eluarmastuse, meie enda, teiste või enda tehtava jaoks. Tasub vaid meelde tuletada, et süda viib meie kehas vere laiali. Kui kutsume esile negatiivseid emotsioone, viiakse ka need samal viisil kehasse. Energeetikas öeldakse, et südame ja tema shen’i (vaimse kujutise) seisundit on näha inimese jumes, pilgu ja silmade säras. Südamepekslemine, tahhükardia, infarkt ja muud südameprobleemid väljendavad raskust emotsionaalsete seisunditega toime tulla või vastupidi võimetust lasta neil meis elada ja väljenduda. Kui võtame elu ja kõike toimuvat liiga tõsiselt ja ei suuda tegudest ning tunnetest rõõmu tunda; kui me ei luba endale vabadust ja lõõgastumist, siis muutuvad südameenergiad hapraks ning see võib kaasa tuua vaevusi. Ent ka liigne nauding ja kirg võivad südameenergiaid nõrgendada ja viia sama tulemuseni. Hingamissüsteemivaevused Hingamissüsteem kuulub metalliprintsiipi, mille üheks põhiülesandeks on kaitse välismaailma eest. See kaitse toimub kahel viisil: tolmu filtreerimise ja gaasivahetuse (süsihappegaasi väljutamine) abil ning tänu võimele vastata või reageerida keskkonnast tulevatele rünnakutele. Lisaks on väga olulisel kohal paranemise, haavade sulgemise funktsioon. Hingamissüsteemi probleemid viitavad raskusele end välismaailma eest kaitsta, oskamatusele välismaailmast tulevatele võimalikele (reaalsetele või väljamõeldud) rünnakutele õigesti reageerida. Samuti on need probleemid märk sellest, et me ei suuda või ei taha mõnesid enda elu haavu sulgeda, oleme kurvad, vihased või pahased; me pole suutelised või nõus unustama ja andestama; me soovime arveid klaarida või – veel hullem – kätte maksta. Seedesüsteemivaevused Seedesüsteemi probleemid kõnelevad meile raskustest elus toimuvat alla neelata, seedida, assimileerida. Seda näitavad ilmekalt tavapärased ütlused, nagu „ma ei suutnud seda alla neelata, mis ta ütles“, „ma pole siiani suutnud seda ära seedida, mis sa tegid“ või „see jäi mulle kurku kinni“. Peaajuvaevused Peaaju probleemid on märk sellest, et meil on raske elus ettetulevaid olukordi mõistusega juhtida. Teadlik teadvus domineerib ning tahab kõike lahendada ja mõista, kuid ei suuda seda teha. Meie suhe elusse on üles ehitatud mõistusele, ratsionaalsele loogikale, põhjendamisele. Peaajuga seotud pinged või patoloogiad väljendavad tahet kõike jäiga ja emotsioonitu mõistusega lahendada. Me ei vaevu tundeid või emotsioonidega kaasnevaid meeleseisundeid arvestama, kuna need tunduvad parasiitsed – kas seepärast, et me kardame neid, või on need ebarahuldavad ja näivad seega kasutud. Loeb ainult otsene ja nähtav efektiivsus, mida mõistetakse ja materialiseeritakse sageli elu finants- ja halduspoole abil. Kui kõike analüüsida rentaabluspõhimõttel ja jätta inimlik pool kõrvale (mis on tänapäeva juhtide väga sage lähenemine), on ajuga seotud probleemid kärmed avalduma. Algul, võib tegu olla lihtsa migreeniga, kuid võivad ka tekkida pearinglus, keskendumis- ja mäluhäired või vereringesüsteemi probleemid kuni kasvajate või karoshi’ni (ületöötamisest tingitud surmajuhtumiteni) välja. See täielik ületöötamisest põhjustatud katkemine (Põhja-Ameerikas tähistatakse seda terminiga burn-out) on teinud Jaapanis põhjalikku laastamistööd ja tapnud tuhandeid inimesi ning hakkab tasapisi meie juurde jõudma. See nähtus on seda kõnekam, et oleme ju tuleprintsiibis. Kõige sagedamini avalduvad need märgid, mis viitavad tasakaalu puudumisele meie ellusuhtumises, just intellektuaalse või kontoritööga linnainimestel. Vähem on neid näha käelist või füüsilist tööd tegevate inimeste juures, kuna amet sunnib neid jääma päris elu ehk maaprintsiibiga kontakti. Peaaju tasakaalutus kõneleb sellest, et meil on raske elus leida kohta naudingule ja lihtsalt rõõmule. Siin on näha väga tugevaid sidemeid peaaju ja teda energeetiliselt juhtiva südame vahel. Mõistuse domineerimine tähendab, et inimesel on vaja, et tal oleks alati õigus, ning eksimine kui nõrkuse märk ei ole vastuvõetav. Nõnda aga põlatakse ära eksimise inimlik komponent – see on vajalik, katsetav ja arendav – ning järele jääb vaid tehtud viga ja sellest tulenevalt süütunne. Selline ideede blokeerimine takistab meil arvamust ja mõtteviisi muuta ning võib kaasa tuua peaajupinge, migreeni ja peavalu.