NIPINURK: Neli lubadust iseendale, et elada elutervemalt

Esimene lubadus: valin oma sõnu hoolikalt. Elutervel pohhuistil ei ole täiesti suva, mida ta oma suust välja ajab aga tal on savi, kui ta vahel ütleb välja seda, mida ta arvab või mõtleb, isegi kui see kellelegi ei meeldi. Valida oma sõnu mõistmine, et sa oled võlur ja sinu sõnad on maagilised loitsud. Walsberg selgitab, et ole aus niipalju kui vähegi võimalik. Väljenda, mida sa tõesti usud. Räägi, mida sa mõtled ja mõtle, mida sa räägid aga pea aru, et kõigile kõike pole ka vaja rääkida. Ära räägi kuulujutte ega kedagi taga. Külva sõnadega hoopis inspiratsiooni, selgust, positiivsust ja huumorit. Eluterve pohhuist proovib alati tõtt rääkida, sest siis ta ei pea meeles pidama, mida ta kellele ütles! Kui sa valid teha erandeid ja aeg ajalt pisut luisata, siis sellest on ka savi, aga siis sa pead meeles pidama, mida sa oled rääkinud! Teine lubadus: ma ei võta midagi isiklikult! Kui elutervet pohhuisti lüüakse vastu põske, siis ta ei keera teist põske. Ta läheb võtab ühe macha-latte mandlipiimaga ja vaatab, kas keegi on talle Facebookis midagi kirjutanud. Walsberg tõdeb, et oluline on mõista, et kõik lähtuvad otsuste tegemisel enda kogemusest ja teadlikkuse tasemest. Need kogemused ja teadlikkuse tasemed on erinevad. Keegi pole täiuslik ja paratamatuna tundub see, et igast torust pritsib välja aeg-ajalt lilli ja vikerkaari aga aeg-ajalt ka ehtsat sõnnikut, millega keegi teine tahes-tahtmata pihta saab. Keegi läheb närvi. Keegi karjub või sõimab. Keegi märatseb kadedusest või lausa kangest soovist sind aidata. Eluterve pohhuist on immuune teiste arvamuste mõjust, nii ta laseb lahti asjatutest kannatustest. Inimese käitumine, suhtumine ja sõnad on kujunenud välja vastavalt tema minevikukogemustele, õpitud või õppimata jäänud elu õppetundidele, ümbritsevale keskkonnale, vanematele ja veel sajale erinevale faktorile. Keegi ei saa olla parem kui ta parajasti on ja kõige toredam inimene võib vahel kaotada oma tasakaalu ja muutuda sookolliks. Eluterve pohhuist mõistab, et vahel on tema see toru, mis pritsib negatiivse laenguga jura, teinekord ta saab jälle ise paratamatult kellegi teise solgiga pihta. Eluterve pohhuisti tõelise toreduse mõõdupuuks on see kui ruttu tal oma viga mõistab ja kui ruttu ta vabandust palub. Kui sa nüüd solgiga pihta saad: keegi sõimab, laimab, süüdistab, toriseb, viriseb või läheb lihtsalt endast välja ja sina oled esimene juhuslik ohver. Mis siis teha? Kas sa pistad ise kisama ja hakkad pori loopima, sest sa said pritsmetega pihta? Kas sa nakatud selle negatiivse pisikuga või jääd immuunseks? Kolmas lubadus: ma olen vaba eeldusest ja oletustest! Meil kõigil on välja kujunenud oma maailmavaade ja veendumused. Meil on kujunenud arusaam, mis on “normaalne” ja mis mitte. Mis elementaarne, mis iseenesest mõistetav ja mis ebanormaale? Mul on sulle uudis: Miski pole iseenesest mõistetav! Teine inimene võib seda hoopis teistmoodi mõista! “Kõige suurem segadus tekib sellest, et me kõik tihtipeale arvame ekslikult, et see, mida me usume ongi tõsi ja õige ja me arvame, et teised näevad ja mõistavad maailma samamoodi kui meie,” nendib Walsberg. Eluterve pohhuist küsib igaks juhuks veel kord üle, et veenduda, et ta sai õigesti aru. Tal on savi, kui teine arvab, et ta on pikad juhtmed! Ta rõhuta, et ära eelda, et sa said kõigest õigesti aru. Leia endas julgus küsida küsimusi, kas ikka said! Eluterve pohhuist väljendab oma soove ja vajadusi, isegi kui teised arvavad, et see on liiga otsekohene ja egoistlik. Ära eelda, et teised teavad, mida sa vajad ja soovid! Väljenda oma vajadusi ja avalda oma soove! Muidu kannatad. Eluterve pohhuist teab, et tal on õigus alati küsida ja teisel on õigus alati öelda “jah” või “ei” Eluterve pohhuist väljendab end võimalikult selgelt ja kontrollib igal võimalusel, et ka teine sai temast õigesti aru. Aga võimalusel kontrollib ja küsib rohkem, kui eeldab, et küll see teine aru sai. Nii väldib sa igasugu arusaamatusi ja draamat! “Oluline on astuda veel üks samm eeldustest vabanemise poole. Ära eelda midagi iseendalt, teistelt ega maailmalt! Ära eelda iseendalt! Erineval ajal on sinu võimekus erinev. Vahel läheb täitsa vussi. Anna endast lihtsalt parim. Ära eelda teistelt! Teised võivad sind mõista, aga nad ei pruugi. Kui sa üle ei küsinud ja kontrollinud, on see sinu kala. Vahel me eeldame, et sõbrad peavad meid aitama! See pole nii, teised võivad sind aidata aga nad ei pea. Pole mõtet oletada, et keegi sind peab aitama, isegi kui sa palud kenasti abi. Tal on õigus öelda ei! Tal võib olla kiire! Tal pole lihtsalt jõudu praegu. Ära pettu, ära solvu. Küsi veel ringi, keegi kindlasti tahab aidata. Ära eelda maailmalt! Pole mõtet eeldada, et midagi juhtub täpselt nii nagu sa tahad või täpselt siis kui sa seda tahad, sest sa oled nii palju selle nimel punnitanud või sa arvad, et sa oled seda väärt!” annab Walsberg nõu. Eluterve pohhuist teab, et selleks, et jumalat naerma ajada tuleb talle rääkida oma tõsistest plaanidest. Neljas lubadus: ma annan endast alati parima Walsberg selgitab, et see, mida sa parajasti anda saad, sõltub olukorrast, ümbritsevast keskkonnast ja sinu seisundist. Igal momendil on sinu parim erinev. See on teistmoodi kui sa oled haige või terve. See on teistmoodi kui sa oled väsinud või täies energias. See võib sõltuda isegi ilmast, ruumist, kus viibid ja seltskonnast! Ometigi saad sa igas olukorras anda endast parima! Eluterve pohhuist annab endast alati parima, siis on ta vaba kahetsusest ja süütundest! Endast parimat andes on nutikas lahti lasta ideest saada tasu või saavutada mingi tulemus. Usu, et kui sa armastad tegutseda, annad endast parima, siis tuleb ka tasu varem või hiljem. Kui mitte täna, siis homme, kui mitte homme siis hiljem. Nii see elu veereb! Kastad ja kastad ja kastad mulda ja ühel hetkel võivad sinu suureks rõõmuks lilled või isegi puud sealt mullast sirguda! “Kõik ei saagi koguaeg esimese korraga õnnestuda, olenemata sellest kui palju sa punnitasid, et tulemust saada. Isegi kui kõik ei õnnestunud plaanipäraselt, aga sa andsid endast parima, siis oled sa vaba kahetsusest ja süütundest. Ükskõik, mis juhtub, lihtsalt anna endast parim. Ükskõik, milline olukord, lihtsalt anna endast parim,” soovitab ta ja lisab, et eluterve pohhuist teab, et kui ta viskab kellelegi näkku ämbritäie inspiratsiooni ja positiivsust, siis pritsib osa sellest tahes-tahtmata ka tema peale. Sama lugu on solgiga.