NIPINURK: Nippe lastega parema ühenduse saamiseks

NIPINURK: Nippe lastega parema ühenduse saamiseks
Karen Härms

Meaningful Talks on andnud välja suhtluspäevikud lastega parema ühenduse saamiseks – “Minu ja Sinu tähtsad jutud” ja selle täiendatud versiooni “Minu lapse hingeelu”. Siit leiad mõned olulised punktid, mida lapse eest hoolitsemisel silmas võiks pidada.

Emotsionaalne tass

Igal lapsel on emotsionaalne tass, mis vajab täitmist armastuse, tähelepanu, kiindumuse ja turvatundega. Paljude laste käitumine muutub rahutuks ja ebakindlaks, kui nende emotsionaalne tass tühjenema hakkab. Kui lapse tass on tühi, võib ta käituda ”halvasti,” et tähelepanu saada, muutuda rahulolematuks ja püsimatuks või hoopis kärsituks või mõelda, et ta peab teistega võistlema, et ta tass taas täidetud saaks.

Lapse tassi aitavad täita mäng, sõprus, üks-ühele aeg, armastus ja kiindumus, side, eduelamus ja talle meelepäraste tegevustega tegelemine. Tassi tühjendavateks faktoriteks on aga stress ja pinge, eemaletõugatus, üksildus, karjumine, ebaõnnestumised, väsimus ning tegevused, milleks neid on sunnitud.

Kiire elutempo tõttu on vanematel üha vähem võimalusi lastega väärtuslikult aega veeta ning seetõttu ei avastata teinekord aegsasti lapse muret ega saada talle õigel ajal toeks olla.

Lapsi saab julgustada avanema nendega igapäevaselt vestlusi pidades

Üks oluline tegevus lisaks tavapärasele igapäevasele suhtlusele, on pühendada täies kohalolus üksteisele õhtul vähemalt 15 minutit. Hea on läbi rääkida, kuidas päev möödus, mis läks hästi, millised olid raskemad momendid ja mille üle uhkust tuntakse. Oluline on see, et laps näeks, mille üle vanem tema suhtes uhke on ja laps õpiks märkama enda tugevusi. Ka lapsevanemal tuleks neile küsimustele vastata, et tekiks mõlemapoolne usaldus. Mida rohkem lapsed tunnevad, et saavad meiega väikestest asjadest rääkida, sest tõenäolisemalt avanevad nad hiljem suuremate küsimuste korral.

Vestlused loovad ühenduse. Kui lapsed tunnevad, et nad on oma vanematega tõelises ühenduses, tunnevad nad ennast hästi ja turvaliselt.

Meil ei ole vaja tõestatud fakte või teadusuuringuid, mõistmaks, et suhtlemise kaudu avaneb kõik. Me loome oma tuleviku täna ja see, milliseks meie elu või lapsed kujunevad, on peegeldust tänasest. Tähendused sõnadele usaldus, hoolimine, vaba suhtlemine ja ausus kujundatakse varases lapsepõlves ning need kanduvad lapse edasisse ellu.

Kirjutamise olulisus

Kirjutamine aktiveerib ainulaadse neuronirea, mis muudab arusaamise lihtsamaks. Käsitsi kirjutatud sõna/ joonistatud sümbol stimuleerib meie aju. Kirjutamine on hea mälu treenija, toetades paremini meeldejäämist.

Kirjutamise kaudu saab mõtestada kõike seda, mis on juhtunud nii lapsevanema kui ka lapsega, mida olete teinud, kogenud ning mida tundnud. Kui see kõik üles kirjutada, siis avaldub muster, mis saab tulevikus anda vastuseid nii mõnelegi tekkivale küsimusele.

Joonistamise olulisus

Joonistamine võimaldab väljendada tundeid, mõtteid, hirme ja soove. Joonistades tuleb nähtavale see, mis on varjatud, sealhulgas alateadlikud mõtted.

Osa lapsi haarab võimalusest kohe kinni ning asub joonistama, kuid osa lapsi jääb kunstivahendeid vaatama ja ei suuda otsustada, mida ta sooviks või peaks tegema. Siinkohal saab lapsevanem last esimeste sammude tegemisel toetada uurides, milline pakutavatest kunstivahenditest talle enim meeldib, kes või mis võiks kindlasti olla pildil.

Joonistades on kõik tulemused õiged ja joonistatavaid teemasid saab kujundada oluliste päevasündmuste, tähtpäevade, mõtete või soovide põhjal.

Koos joonistamine või kunsti tegemine peaks olema justkui ”võlumaailm”, kus kõik on võimalik ilma ühegi piirangu ja hinnanguta, on lihtsalt koostegemise rõõm.

Joonistamisel võib olla erinevaid eesmärke, näiteks lapse toetamine raskel eluperioodil, kvaliteetaja veetmine, pingete maandamine, lapse hirmudest vabastamine eneseväljenduse kaudu ja palju muud.

Sarnased artiklid