Reklaam sulgub sekundi pärast

NIPINURK: Tom Valsberg: vabane oma hirmudest läbi väelaulude

Monika Kuzmina

Jana Solom

“Väelaulmised ja -tantsud on moodus turvaliselt teha siserännakuid. Kuigi katus võib sõitma hakata juba esimesel korral, mis võib väljenduda nii eufooria kui sügava rahutundena, tekitab selliste praktikate regulaarne harrastamine püsivat sisemist rahulolu ja ühtsustunnet,” soovitab oma raamatus “Kuidas rännata ilma hirmuta” proovida väelaule maailmarändur Tom Valsberg. 

Ilmselt ei pea eestlastele kui laulupidude rahvale pikalt seletama, mida tähendab laulude ja muusika vägi, sest just meie oleme teadaolevalt ainuke rahvas, kelle kohta võib öelda, et me laulsime end vabaks võõra riigi okupatsioonist. Isamaalised laulud eelmise sajandi kaheksa- ja üheksakümnendatel aastatel võimaldasid rahumeelset vastuhakku meid represseerivale režiimile ja ühendasid inimesi hingeliselt, võimaldades laulmise abil ühiselt luua tähenduslikku tulevikku. Väelaulude ja -tantsude kasutamine siserännakuks ja sisemise tasakaalu loomiseks on kindlasti üks lõbusamaid ja kergemaid viise rändamiseks, mis ei vaja keerulisi juhendusi, pikka ettevalmistust ega erilisi oskusi. Väelaulud võimaldavad tunda ühist harmooniat Väelaulude energiaga puutus Valsberg esimest korda kokku just 1990. aastate alguses ning mäletab ähmaselt tunnet ja külmavärinaid, mis tekkisid ühiselt lauldes Balti ketis. “Hiljem, elades Hispaanias Beneficio kogukonnas, kus lauldi õhtuti peamiselt inglise- ja hispaaniakeelseid Rainbow-laule, hakkasin tajuma, et vägevat sisetunnet laulmise kaudu saab luua ka väiksemates ringides viiekesi, kümnekesi, paarikümnekesi,” meenutab ta. Selliste ühislaulmiste tähendus erinevates kultuurides seisneb peamiselt järgmistes väärtustes. Esiteks võimaldab väelaulude kooslaulmine inimestel koguneda, suhelda ning tunda ühist harmoonia- ja ühtsustunnet, mis on vajalik iga kogukonna sisekliima hoidmiseks. Teiseks – väelaulude kooslaulmine võimaldab ületada hirme oma hääle väljendamise ees ja õppida laulma, sest paljudel on soov laulda, kuid seda piirab hirm ebaõnnestumise ees. Väidetavalt ei pea absoluutselt viisi umbes 1% inimestest, kõik teised pole veel lihtsalt piisavalt julgenud laulda ja harjutada. Kolmandaks – väelaulude laulmine viib varem või hiljem muutunud teadvuse seisundisse, mis võib väljenduda nii rahu, rõõmu, armastuse kui ka ürgse väe ja Maa energia tunnetamisega oma kehas. Ühislaulmine on kui meditatsioon, mille käigus saab meie mõistus puhata, sest laulmise energiasse sisenedes tekib meil järjest vähem ja vähem muremõtteid. Indias on spirituaalsete väelaulude eesmärk kohtumine Jumalaga iseendas, ja laulud on kui palved, mida kingitakse erinevatele väärtustele, mida esindavad erinevad jumalad: Shiva, Durga, Kali, Ganesh jt. Need kolm väärtust kehtivad ka väe- ja meditatiivsete tantsude puhul.