NIPINURK: Tuleb tuttav ette? Vabandused, mida tuuakse, miks oma elu täiel rinnal elada ei saa

Õhust ja armastusest elada ei saa “Isegi kui oleme säravad ja uudishimulikud, peame millestki elama ning õhust ja armastusest üüri, sööki ning moblaarveid maksta ei saa. Sellised hüved vahetatakse tavaliselt paberilipikute või numbrite vastu pangakontol, mis omakorda ilmuvad sinna millegi vastu, mida me nimetame tööks,” kirjutab Walsberg. Ühiskonna toimimise nimel on vajalik igaühe panus vastavalt oskustele, aga kas sellepärast peab siis elama selleks, et töötada – või pigem töötada selleks, et elada? Kust läheb piir, mil tööst ning sellega seotud elatuskulude, maksude ja pangalaenude maksmisest on saanud meie elu nii domineeriv osa, et pole aega elust rõõmu tunda ega tegelda nende asjadega, mis meile tegelikult huvi pakuvad? Elu asemel töö Walsberg soovitab mõelda, kas tunnete inimesi, kes teevad nii palju tööd, et neil pole aega isegi kohtumiseks? “Kuidas läheb?” – “Kiirelt. Palju tööd, ma pean nüüd minema!” Neil palju-tööd-nägemist-inimestel on piisavalt raha ja neid võib nimetada edukateks, ometigi nad ei tundu päris õnnelikud ja ausamad neist ütlevad isegi välja, et raha nagu on, aga pole aega seda nautida. Nad puhkavad kaks või kolm nädalat aastas ja siis jälle töötavad ja töötavad ja töötavad. Ilmselgelt nõustuvad paljud, et töötamiseks elamine on arulage ja tõenäoliselt pole meist keegi näinud klassikalises mõttes töönarkomaani, kes oleks tõeliselt õnnelik. Kanni laiaks istumine Walsberg ütleb, et on aga ka teistmoodi inimesi, kes tahaksid, aga ei saa reisida. Seda mitte sellepärast, et nad oleks nii produktiivsed ja töötaksid, vaid nad on leidnud mugava koha, kus neilt palju ei nõuta ning sissetulek on äraelamiseks piisav. Sellised inimesed istuvad suurema osa tööst Facebookis, uudisteportaalides, suitsu- ja kohvipausidel ning ootavad kella viie kukkumist. Kas see on siis kellegi elu kutsumus ja panus maailma? Elu asemel laen Lääne ühiskonna ideaaliks on noor pere, kellel on oma maja, tulutoov töö, auto ning paar last. Maja on loomulikult pangalaenuga ostetud, mis tähendab, et selle maja eest makstakse kolmekümne aasta jooksul vähemalt poole rohkem, kui see maja tegelikult väärt on. “See on viis, kuidas eluasemelaenu asemel saame hoopis elu-asemel-laenu, mis tähendab, et laenu maksmise kõrvalt elu elada eriti ei saagi,” ütleb Walsberg