NIPINURK: VAATA ETTE! Üks levinumaid manipuleerija maske on sümpaatsus

NIPINURK: VAATA ETTE! Üks levinumaid manipuleerija maske on sümpaatsus
123rf.com

Prantsuse käitumisspetsialist ja kognitivistist terapeut Isabelle Nazare-Aga selgitab raamatus “Manipuleerijad meie seas”, et manipuleerijad varjuvad tihtipeale mitmesuguste maskide taha. Neid peetakse ka meistriteks vahetama vabalt neid maske vastavalt isikule, olukorrale või eesmärgile. Kõige levinum mask on sümpaatne manipuleerija.

Kuidas ära tunda sümpaatne manipuleerija?

Nazare-Aga selgitab, et sümpaatne manipuleerija on kõige ohtlikum manipuleerija tüüp, sest sellega varjab ta suurepäraselt oma strateegiat: naeratab sageli, on elav, peene maitsega ja oskab end teatud olukordades näidata teiste suhtes tähelepanelikuna. Ta räägib palju ja voolavalt. Ta valib endale koha ja hõivab selle – koht, kus istute teie, saab iseenesest tema omaks. Ta jätab endast mulje kui inimesest, kes saab iseendaga hästi läbi, kellega me tahaksime sarnaneda ja kelle armastust sooviksime pälvida. Tegelaskuju, keda Pierre Granier-Deferre’i filmis ”Üks kummaline lugu” mängib Michel Piccoli, on niisugust tüüpi isiksuse rabav näide.

Meil on raske tunnistada, et seesugune ülimalt võluv ja nii paljude heade omadustega inimene on inimsuhetega manipuleerija. Nazare-Aga rõhutab, et selles peitubki oht!

Manipuleerimise mehhanism on piisavalt varjatud, sest see peab sujuvalt segunema manipuleerija ülejäänud hoiakutega, kusjuures need – vähemalt nende kõigile nähtavad vormid – võivad olla täiesti meeldivad.

Olete tähele pannud, et meil on kergem vastu tulla selle inimese soovidele, kes on meile pealtnäha sümpaatne? Üldiselt on ka heale sõbrale raskem ära öelda kui inimesele, keda me ei tunne. Ja nõnda oskabki manipuleerijate enamik hästi ära kasutada seda lihtsat hoiakut, et suurendada oma mõju teise inimese üle.

Kuidas end sümpaatseks muudetakse?

Nazare-Aga toob välja, et sellele aitab kaasa hulk tegureid. Sotsioloogid on selle küsimuse üle pead murdnud juba paarkümmend aastat. Nad on avastanud viisi, kuidas täiesti tundmatud inimesed võivad meilt mõne minutiga välja pigistada jah-sõna puhtalt sellepärast, et meie arvates on nad sümpaatsed. Nii on näiteks parimate müüjatega.

Sotsioloogid on muuhulgas täheldanud, et välimusel, sarnasusel (ühisosa ostjaga), teatud familiaarsustel, meelitamisel, positiivsetel assotsiatsioonidel nende inimestega kokku puutumisel (mille tingivad koos veedetud meeldiv situatsioon, kuulsad inimesed, keda ühiselt tuntakse jne) on kindel, kuid siiski teadvustamatu mõju enamikule meist.

Üsnagi kõrge protsendi – ligikaudu 60 – manipuleerijate jaoks on peamiseks käitumisviisiks võimalikult kiire sõprussuhete loomine, eriti just puhtalt tööalases keskkonnas, või käitumine viisil, et peame esmapilgul neid sümpaatseks. Nad on rõõmsameelsed, ülimalt tähelepanelikud, helded (teevad väikseid kingitusi või aitavad meid kuidagi) ja kiidavad meid.

Sümpaatse manipuleerija ja tõeliselt sümpaatse inimese erinevus

Nazare-Aga rõhutab, et mõistagi ei pea kõiki inimesi, keda sümpaatseks peame, umbusaldama. Õnneks on arvukalt neid, kes suudavad end tõeliselt kehtestada, kuid ei pea tunnustuse saamiseks kasutama riukaid ja salasepitsusi. Nad oskavad selgesõnaliselt ja siiralt välja öelda oma arvamuse ning väljendada soove ja tundeid.

Kehtestavalt käituvad inimesed peavad lugu ka teiste soovidest, vajadustest ja arvamustest. Miski ei pane meid nende inimestega suheldes mõtlema, et teistsugused vajadused, teistmoodi mõtlemine või tundmine oleks kuidagi kohatu, põlastusväärne, vääritu või piinlik. Kehtestavalt käituv inimene saab iseendaga hästi läbi, ei teeskle, on rõõmsameelne, lugupidav ja tasakaalukas. Kehtestavalt käituva inimese meel ja hoiakud on selgesti arusaadavad. Tema pärast ei tule pidevalt ebameeldivalt üllatuda ning ta ümber muutuvad töö- ja sotsiaalsuhted stabiilseks. Ta ei varja endast midagi ja tal ei ole vaja iseenda väärtustamiseks teisi maha teha.

Kehtestavalt käituv inimene ei eita oma puudusi (ka mitte siis, kui tal ei ole kerge neid tunnistada ja omaks võtta), kuid tunnistab samavõrra oma häid omadusi. Ometi ei muuda ta oma heade omaduste tunnistamist lõppematuks etenduseks, tõestamaks teistele, et ta on nendest üle või nemad temast madalamad.

Sarnased artiklid