14,7 KG ALLA VÕTNUD LIISI: “Iga suur muutus saab alguse esimesest sammust!”

5 kommentaari
14,7 KG ALLA VÕTNUD LIISI: “Iga suur muutus saab alguse esimesest sammust!”

Veel eelmise aasta detsembri lõpus kaalus Liisi Laid 115,4 kilo. Tänaseks on naine suutnud 14,7 kilo alla võtta ning tunnistab, et tema teekond on olnud raske ja konarlik. Umbes neli kuud tagasi käis Liisi peas lõplikult klikk ära ning siiani on ta suutnud kenasti ka reel püsida.

“Praegu vanu klassipilte vaadates ei tundu ma iseendale paksuna, kuid teistega võrreldes ilmselt mingil määral olin siiski tüsedam. Ei mäleta, et kaal mind oleks häirinud vms. Natukehaaval juurde hakkasin võtma siis, kui kokaks läksin õppima – oli ju vaja kogu aeg kõike maitsta ning nii need kilod kogunema hakkasid, sest natukehaaval maitstes ei adu, kui palju tegelikult päeva peale kokku toitu ära sööd. Mingil hetkel tuli väikelinnast Tallinnasse kolimine ja seal siis iga-aastased kolimised erinevate üürikorterite vahel ning pikad tööpäevad ja stress ning nii see asi käest ära läkski. Samas ega ma siis väga ei pingutanudki, et kaalunumbri suurenemist kontrolli alla saada,” tunnistab Liisi.

Oma tippkaalu, 115,4 kilo, saavutas naine 2017. aasta detsembri lõpus. Viimase kaalumise tulemusena sai ta kirja 100,9 kilo. Peale tippkaalu saavutamist suutis Liisi esimese nelja kuuga vaikselt pusides kuidagimoodi kaks kilo alla saada. “Öeldakse küll, et kaalu on mõistlik alandada aeglaselt, sest siis ei teki yo-yo efekti ja kaal ei tule kiiresti tagasi, kuid nelja kuuga kaks kilo tundus minu jaoks siiski liiga aeglane tempo.

Tegelikult olen viimased kaks ja pool aastat juba järjepidevalt proovinud jälgida ühte konkreetset toitumiskava, et kaalust alla võtta, kuid ma polnud seda enda jaoks toimima saanud. Sain küll enda jaoks sisse harjumuse hommikuti süüa, mis alguses oli väga raske, sest juba väga palju aastaid eelistasin hommikuti pigem kauem magada ja selle arvelt hommikusöök lihtsalt vahele jätta, kuigi hommikusöök on just see kõige olulisem söögikord üldse. Praeguseks olen enda jaoks asja siiski toimima saanud,” sõnas ta.

Umbes neli kuud tagasi käis Liisil n-ö klikk ära ning ta suutis reipalt reele astuda ja on siiani suutnud ka püsima jääda. Viimase nelja kuu jooksul on naise kehalt loodetavasti jäädavalt teadmata suunas lahkunud 12,9 kilo.

“Arvan, et esimene teadvustamine iseendale toimuski 2015. aasta detsembri lõpus, kui esimest korda endale toitumiskava tellisin, et jaanuarist juba tubliks hakata. Kaalunumber oli siis juba kolmekohaline ja sain aru, et niimoodi edasi ei saa. Peale esmakordset toitumiskava tellimist läks täpselt kaks aastat aega, et veel 10 kg juurde endale hankida, et oma langetamise teekonda ikka veel raskemaks, keerulisemaks ja aeganõudvamaks muuta.

Sellest hetkest alates, kui toitumiskava tellisin, olen kogu aeg teadnud, et tahan kaalust alla võtta, kuid peaaegu kaks ja pool aastat võttis siiski aega, enne kui suutsin ennast niimoodi kokku võtta, et see päriselt toimib. Mingi klikk pidi ära käima.

Ühtegi konkreetset põhjust ei oskagi välja tuua, et vot sel või teisel põhjusel hakkasin kaalu langetama. Eks mind ennast sisimas ikka häiris küll, kuid enamasti välja näitasin rohkem ikka seda poolt, et take it or leave it, aga selline ma olen”. Kui neli kuud tagasi selle kliki hetkeni jõudsin, siis ilmselt oli see lihtsalt üks selline hetk, kus tundsin, et vot nüüd on õige hetk, nüüd on see hetk käes, kus mõtlen enda peale ja mõtlen nii, et ma päriselt usun ja ka annan endast parima, et saavutada oma ideaalne tulemus, et mu jaoks jõuaks kätte see hetk, kus ma päriselt peeglisse vaadates näen ja usun inimesi, kes ütlevad, et kena olen.

Praegu olen kaalu langetamise osas tegelenud ainult toitumisega. Ennast teades ei ole hakanud veel trenniga vaeva nägema ja päevakavasse sobituma pannud. Ma ei ole kunagi suur trennitegija olnud ja tean, et see tekitaks minus liigset stressi, kui korraga võtaksin käsile nii korralikult toitumise kui ka järjepideva trenni tegemise. Ilmselt sellepärast esimese peaaegu kahe ja poole aasta jooksul enda jaoks kaalu langetamist käima ei saanudki, sest proovisin samal ajal täielikult muuta nii oma toitumisharjumusi kui ka sisse juurutada harjumust trenni teha. Ja see kokku tekitas selle, et midagi ei õnnestunud – tol perioodil tuli iga kaotatud kilo topelt ja rohkemgi tagasi,” rääkis Liisi.

Selle viimase nelja kuu jooksul, mil naine on korralikult reel püsinud ja kaalu langetanud, pole ta enda jaoks mingeid erilisi nippe täheldanud. Eelkõige püüab Liisi lähtuda selgest talupojamõistusest ning mitte lolliks minna, et kaalulangetamine ei muutuks kinnisideeks, mis kogu ülejäänud elu halvab.

“Ja see tähendab seda, et kui ikka olen kellelgi sünnipäeva puhul külas, siis söön selle ühe torditüki ära või kui oleme tuttavatega õhtul kohvikus kokku saanud, siis joon selle klaasikese veini ära ja elu läheb edasi. Ma tean, et nii see tort kui ka see vein ei ole kaalu langetamise seisukohast head, aga pigem see tükike ja see klaasike, kui see, et ma piinan ennast mõttega, et ei saa ja ei tohi. Kõik on valikute küsimus – ma lihtsalt mingitel hetkedel teen valiku, kas söön toitumiskavast lähtuvalt midagi või selle asemel luban endale selle torditüki ja klaasi veini ning kavast lähtuva söögikorra lihtsalt jätan seekord vahele. See ei ole muidugi alati väga tark tegutsemisviis, kuid minu puhul selliseid valikuid õnneks väga sageli tegema ei pea.

Ma ei saa samas seda mõtet teistele soovitada, sest inimesed on kõik erinevad ja mis ühe puhul toimib, ei pruugi teisel juhul toimida. Minul toimib, sest minul käis see müstiline klikk ära ning praegu suudan oma keha piisavalt hästi tunnetada, et mõista, millal ja mis määral saan lubada endale toitumiskavast kõrvalekaldumist, et kaalunumber siiski liikumises oleks ja seda langevas suunas. Praegu olen oma kaalulangetamise teekonnal siiski päris alguses alles.

Arvutasin just, et kui samas tempos kaal edasi langeb, siis peaaegu aasta pärast olen saavutanud ideaalse kaalunumbri, millest hetkel unistan. Praegu on selleni veel 35 kg minna. Samas võibolla juhtub ka see, et olen rahul juba siis, kui 25 kg olen kaotanud ja lõpetan siis langetamise ära… eks see paistab töö käigus juba.

Pikk tee on veel minna, samas alguse olen enda jaoks korralikult juba käima saanud ning arvan, et edasi saab minna vaid lihtsamaks. Praegu juba tunnen ennast kergemana ja energiat oleks ka nagu tekkinud järsku tibakene rohkem. Esimese toitumiskava tellimisest kuni selle kliki ärakäimiseni oligi ilmselt kogu selle protsessi juures minu jaoks see kõige raskem periood. Siis vaatasin vahel ikka edulugusid, mis sama kavaga on saavutatud ja tundsin ennast masendununa, kadedus oli tavaline emotsioon ja enesesüüdistamine, et kuidas siis nemad kõik saavad, aga mina ei saa. Need kõik olid väga halvad emotsioonid.

Praegu tean enda kogemusele tuginedes öelda, et ilmselt ei olnud siis minu jaoks veel õige aeg. Väga palju asju on kinni just mõtlemises ja seda viimast on väga raske muuta, keeruline on oma mõtlemist muuta endale soodsamas suunas, et endale kasulikud tegevused, sh ka kaalu langetamine, päriselt toimiksid. Väga lihtne on öelda, et unusta ära lause: “Ma pean kaalus alla võtma” ja mõtle selle asemel: “Ma tahan kaalus alla võtta”, sest nii toimib kaalulangetamine või mis iganes muu tegevus palju paremini, kui sa teed seda sellepärast, et sa tahad ja mitte sellepärast, et sa pead.

Kindlasti on ka järgneva aasta jooksul minu jaoks raskeid hetki, kus tahaksin oma teekonnal “ilusamasse ja paremasse homsesse” alla vanduda ja kõik selle langetamise pikalt saata. Samas tean ja kordan endale mõtet: “Ei saa kaotada kiiresti seda, mida on aastatega kogutud” ning püüan hoida endas alles teadmist, et iga suur muutus saab alguse esimesest sammust ning mina olen oma sammu juba teinud koos esimese kaheteistkümne kaotatud kiloga. Jah, maailmas ei vaadata hästi kaotajatele, kuid kaalu kaotades saab ainult võita!”