Toomas Urb:

Vendasid Urbe võib pidada legendaarseteks ning nende muusikat fenomenaalseks. Toomas Urb usub, et maailma asjad on väga lihtsad – nii ka nende muusika. Vennad on omaks võtnud muuseas indiaanikultuuri põhitõed ning usuvad, et just maa, tuli, õhk ja vesi on need, millest koosneb maailm ja inimesed ise. Igal suvel korraldavad vennad Eestis indiaanilaagreid, ühtejutti on neid tänaseks päevaks toimunud juba 10.

Miks te korraldate indiaanilaagreid?
Kõige lihtsamalt seletatuna oli mõte luua kultuurisild Eesti ja Põhja Ameerika põlisrahvaste vahel. Kui see mõte sai väljaöeldud, tekkisid kohe ka võimalused selle teostamiseks. Aja jooksul on laager arenenud millekski justkui vältimatult vajalikuks ja toimub nüüd juba üheteistkümnendat aastat.

Kust tuli see idee? Kus Te indiaanlastega esimest korda kokku puutusite üldse?
Sattusime sellistesse kohtadesse, kus oli vaja oma vaimu, sõna ja kohalolekuga teatud printsiipe toetada. Näiteks läbi selle, mida me teeme. Läbi oma muusika. Meid kutsuti kord Grand Canyonisse ühele kogunemisele, mida korraldas Havasupai hõim – hõim, kes elab Grand Canyoni põhjas.
Selle hõimu hõimujuht ja tema sõbrad kutsusid kokku inimesi, et teadvustada neile kellegi teiste plaanidest hakata agressiivselt kaevandama uraani Grand Canyoni sees. Väideti, et uraani kaevandamine ei tee Grand Canyonile, selles elavatele hõimudele ega üleüldse looduskeskkonnale midagi halba. Muidugi on see vale, sest uraani kaevandamine on väga toksiline ning kuna Colorado jõgi on Grand Canyonis, siis pool USA Lääneranniku joogiveest oleks ohtu seatud...
Selle teadvustamise üritusel me indiaanlastega kohtusime ning paljudega oleme kontaktis tänase päevani. Tänaseks juba rohkem kui üle 10 aasta.

Millal Eestist Ameerikasse läksite?
1988.aastal.

Miks otsustasite kodumaalt lahkuda?
Otsus oli meie jaoks lihtsaks tehtud. See oli murranguline aeg Eesti elus ja meil oli tegelik vajadus Eesti NSVst lahkumiseks, sest teatud võimuringkonnad olid meid võtnud kõrgendatud tähelepanu alla.

Mis Te arvate, milles peitub Teie muusika fenomenaalsus? On see lihtsus?
Võibolla tõesti.

Kuidas Teie muusika sünnib?
Laulud sünnivad nagu ikka olendid sünnivad. Mõni sünd on valuline, teine jälle kergem. Kui miski inspireerib, siis tuleb vaid selle jõuga kaasa minna.

Milline koht on armastusel Teie elus?
Armastus on minu elus täiesti olemas.

Millega Te igapäevaselt tegelete?
Olen vabakutseline muusik ja näitleja.

Vendasid Urbi peetakse justkui vaid kooseksisteerivateks? Mida vend Teie jaoks üldse tähendab?
Vennaks olemine on olnud minu jaoks iseenesest mõistetav. Samuti see, et mul on vend, kes mulle vennaks.

Hetkel olete Te Eestis tagasi. Kumba Te siiski oma kodumaaks peate, kas Eestit või Ameerikat?
Maailm on viimase 20 aasta jooksul väga palju muutunud ning eriti on ta muutunud viimase 5 aasta jooksul. Olulised tegevused on mind siia tagasi toonud. Üks Läänemaa nõid ütles, et püsivat asetumise märki minu puhul siiski veel näha ei ole. Kui oma tegemised on tehtud, siis võib taas liikvele minna. Aga vastates küsimusele, siis kodumaaks pean Eestit.

Kas Teid võib pidadagi maailmaränduri hingega inimeseks?
Ma ei oska öelda, kas olen maailmarändur. Olen küll maailmas palju rännanud. Aga eks kõik sõltub sellest, mida inimene teeb. Erinevad tegevused lihtsalt viivad mind eri paikadesse.

Te olete Ameerikale teinud peale päris mitu tiiru. Kas seal on ka mõni paik, mis on saanud eriti südamelähedaseks, kuhu ikka ja jälle tagasi lähete?
Ajal, mil elasin Los Angeleses, oli mul küll üks selline koht. See on üleval Mojave kõrbes Joshua Tree rahvuspargis. Suvel on seal hästi palav ja talvel väga külm ning tugev tuul. See on koht, kuhu mulle meeldib minna ja tavaliselt lähen ma sinna impulsi ajel. Sõidan kohale, magan seal tähtede all, uitan päevakese kõrbetes. See tõmbab pea tühjaks mõneks ajaks, puhastab.

Kuna Urbide uut plaati võib oodata?
Me oleme sinnapoole liikunud küll ja üldiselt loodame selle aasta sees uue plaadi välja anda.

Uute lugudega?
Palju on uusi laule ja tegelikult on meil mitu plaati nö tules. Üks plaat oleks live esinemistega Eestis ja teine stuudioalbum, millel on laulud, mida pole me varem lindistanud.

Millist rolli mängib raha ja materiaalsus Teie elus?
Raha ja materiaalsus on sellised asjad, mis end vahete-vahel järjekindlalt ilmutavad ja sunnivad enesega tegelema. Paratamatus.

Millised naised Teile meeldivad?
Meeldimine võiks ikka olla vastastikune. Üks mu õpetajatest ütles kunagi teatri kohta, et kas on või ei ole – et teatrietendus kas meeldib või ei meeldi. Meeste ja naistega on samamoodi – meeldimine ja omavaheline klappimine on ülim kriteerium.

Kas eesti ja ameerika naiste vahel on suur erinevus?
Ma ei pea end küll suureks asjatundjaks erinevuste alal, kuid ma arvan, et eesti ja ameerika naiste vahel ei ole suurt erinevust. Erinevused on arusaamades, kui need kõrvale jätta, ei tohiks suurt erinevust olla.

On Teil elus olnud ja ehk on praegugi eeskujusid?
Minu eeskujudeks on minu õpetajad.

Kas Te tunnete, et Teil on elus millestki puudus? Olete Te õnnelik inimene?
Jah, olen küll õnnelik inimene. Ja kui midagi veel soovida, siis vaid pikemaid tiibu 

On väidetud, et naised on meestest targemad. Mis Teie arvate?
See võib tõsi olla.

Millesse Te usute?
Usun, et uskudes võib saavutada kõike ehk siis usun uskumisse. Kunagi üks jooga õpetaja ütles, et kõik oma maised probleemid lahendab ta läbi meditatsiooni. Kõiki teemasid saab läbi meditatsiooni – mõtluse lahendada. Kui inimene visualiseerib oma eesmärke ja soove, siis visualiseerib ta samas ka lahendusi.

Ma usun, et nii Teie kui Teie venna elud on olnud äärmisel värvikirevad ning on kindlasti väärt raamatu kaante vahele jäädvustamist. On Teil olnud plaan enda elust kirjutada raamat?
On küll.
Ma olen üldiselt aastaid ka päevikut pidanud, eriti intensiivselt siis, kui olin Lavakunstikateedris ja hiljem teatris – see oli minu jaoks mu elu üks sisutihedamaid aegu. Aga üks raamat on juba ka kirjutatud – Harri Sirola „Kaks linna“. See tugineb suuresti teatud perioodil meie elust. Hetkel on raamat tõlkimisel ja loodatavasti juba suvel peaks see olema saadaval.

Olete lõpetanud Lavakunstikateedri. Palju Teil praegu teatriga seost on?
Mitte kuigi palju. Küll aga on kõrvaltvaatajana hea meel tõdeda et teatris elu käib ja saalid on täis.

Kui Teiele pakutaks mõni hea roll – kas võtaksite selle vastu?
See on küsimus, milles on vastus juba olemas.

Mis on õnn? Mida on õnneks vaja?
Kui inimene on harmoonias iseendaga, siis on ta harmoonias ka ümbritsevaga ning seega õnnelik.