PULMAPIDU BUDUAARIS: Jekaterina ja Siim

Teie eesnimed ja vanused

Jekaterina (30) ja Siim (30).

Kust tulete?

Siim on pärit Lääne-Virumaalt, Tapalt. Mina (Jekaterina) Ida-Virumaalt, Mäetaguselt. Praegu elame mõlemad Tallinnas.

Millega igapäevaselt tegelete?

Igapäevaselt tegeleme karjääri, pereelu ja oma hobidega. Siim töötab treenerina Sparta spordiklubis ja õppejõuna Tallinna Ülikoolis. Mina (Jekaterina) teen sotsiaaltööd Mustamäe perekeskuses, kus fookus on lastega peredel. Kasvatame koos 3-aastast tütart Sandrat. Hobideks ja ühtlasi ka elustiiliks on sport: jõusaal ja Siimul lisaks tõstmine. Samuti on ühiseks huviks erinevad temaatilised fotosessioonid, cosplay’d.

Kohtumislugu

Kohtusime klubis, aga mitte öö-, vaid spordiklubis :D Mina (Jekaterina) olin tulnud õppima Tallinnasse ja kord viis üks tuttav mind spordiklubisse (2015 aasta alguses), kus töötaski Siim treenerina. Alguses toimetasin jõusaalis, aga see oli minu jaoks väga võõras ja otsustasin hakkata käima rühmatrennides. Siim viis läbi palju erinevaid rühmatrenne ja ta jäi mulle kohe alguses silma. Nii ma hakkasingi käima ainult tema rühmatrennides ja ajapiku tabasin end tundelt, et ta meeldib mulle, aga loomulikult ma välistasin kohe selle mõte, et meist paar saab. Tundus ebarealistlik. Elasin sel ajal ühiselamus ja üks kord tegi mul toakaaslane nalja ja koju tulles avastasin oma voodi kohal seinal fotoshopitud pildi minust ja Siimust. Eks ma olin tüdrukutele ka rääkinud oma sümpaatiast ja nii nad panid meid naljaga paari. See pilt oli nüüd tagasi mõeldes nagu dream board (millesse ma päriselt ka usun nüüd). Muideks, see mul siiamaani alles.
Ajapikku hakkas Siim mind trennides ka märkama, viskas nalja ja erinevaid repliike, sest eks ma olin seal esiridades pidevalt. Oli mai 2015, kui hakkasime FB suhtlema (minu initsiatiivil), kuid alguses oli suhtlus väga napisõnaline ja ma ikka ei lootnud suurt midagi, aga ise elasin liblikad kõhus. See oli tõesti armastus esimesest silmapilgust. Täpselt kuu aja pärast kutsus ta mind siiski esimesele kohtingule kinno. Mäletan seda päeva nii hästi, olin tööl parasjagu ja pidin rõõmust otses mõttes surema. Pärast esimest kohtumist hakkasime iganädalaselt väljas käima, oli suveperioodi algus ja veetsime palju aega Pirita rannas. Aasta lõpuks hakkasime juba koos elama. Hiljem ta tunnistas, et oli mind ka kohe märganud, kuid arvas, et ma olen üleolev venelane. :D

Kui kaua koos olnud olete?

6,5 aastat.

Lemmikmälestus koos

Lemmikmälestusteks on esimene ühine puhkusereis Kreekasse ja lapse sünd.

Kihlumislugu

Väga kodune ja armas. Oli 14. september 2019 ja mul oli plaan minna juuksurisse, Siim jäi meie viie kuuse lapsega koju. Mul läks juuksuris pea 4h, Siim vahepeal uuris korduvalt, millal tulen. Mõtlesin kohe, et lapsega juba hädas :D Koju jõudes, vaatas mulle vastu põrandal küünaldest laotatud koridor, mis viis kööki, kus ootas küünlavalguses kaetud laud. Kõik miljöö oli väga romantiline. Ja nii ma seisin ja mõtlesin, mis toimub, kuni kõrvaltoast astus välja mustas ülikonnas Siim, lapsel uhke punane sametine kleit. Mõtlesin, et eriti šikk õhtusöök tulemas, peab ka end üles lööma?:D Samal hetkel pani Siim mind tooli peale istuma ja kogu imearmas protsess leidis aset. See oli ootamatu ja õnnelik hetk, mida kannan oma südames siiani.

Miks peaksite just teie endale unistuste pulmapeo võitma? 💕

Oleme seda liiga kaugele lükanud. Me tahame perena olla ühe perekonnanimega ja läbi kogu elu kanda neid mälestusi sellest imelisest sündmusest. Kui on antud võimalus, peab seda kasutama. Unistused peavad täituma.