Märt Meerits: Üks kehva aja üleelamise retsept

14 kommentaari
Märt Meerits: Üks kehva aja üleelamise retsept

Tavahommikune kriis – soeng on sassis, mida selga panna, mida teised minust arvavad… On palju asju, mis mind ja sind rahutuks teevad.
Kindlasti on paljudel meist hulk rahutukstegevaid küsimusi ka valdkonnas, mis puudutab maailma majandust. Lihtsustatult on eraisiku majandusmudel üles ehitatud tarbimisele ja säästmisele. Vahest ajame need terminid segamini – näiteks kokkuhoitud lõunate arvelt uue kingapaari ostmine ei ole just päris täpselt säästmine.

Tavahommikune kriis – soeng on sassis, mida selga panna, mida teised minust arvavad… On palju asju, mis mind ja sind rahutuks teevad.
Kindlasti on paljudel meist hulk rahutukstegevaid küsimusi ka valdkonnas, mis puudutab maailma majandust. Lihtsustatult on eraisiku majandusmudel üles ehitatud tarbimisele ja säästmisele. Vahest ajame need terminid segamini – näiteks kokkuhoitud lõunate arvelt uue kingapaari ostmine ei ole just päris täpselt säästmine. Olgugi et ka sellistes valikutes on oma kummalisel moel majanduslik loogika olemas. Tarbida ja säästa saame tuludest, näiteks igakuisest töötasust.

Praegust majanduspilti on otsustavalt mõjutanud nii inimlik kalduvus tarbida pisut rohkem kui tal on hetkel selleks võimalusi kui ka säästude (loe: investeeritav kapital) liiga lihtne kättesaadavus kapitali vajajatele (loe: ettevõtted, kes vajavad kingade ja toidu ja saja muu asja tootmiseks raha). Fakt on see, et osa meie säästetud rahast ja tekkinud tulust on allavett lastud, ja see ei ole üldse naljakas. Küsimus on see, kuidas me selle teadmisega kohanema peaksime ning mida juba täna peaksime ette võtma.

Harjumuse jõud on suur ning minu kogemus on seotud fantastilise võimega kogu teenistus ära kulutada ja kuu lõpus üksnes imestada. Aga kuhu kaob siis raha? Pangalaenudeks, liisingu maksmiseks, bensiini ostmiseks, lõunatamiseks, toidupoes käimiseks, trennis käimiseks, ajakirjade tellimiseks, restorani külastamiseks, pidutsemiseks…

Palun sul korra maha istuda, võtta paber ja kirjutada plussiga üles isiklikud tulud (või perekonna omad) ja kulud, mida olete kohustatud lepingulistel alustel tasuma (laenud, jms). Seejärel kulud, mis on vaja igapäevases elus hakkamasaamiseks (siin peate olema detailsed, sest “devil is in the details”). Väga suure tõenäosusega avastate, et teie igapäevaste, “möödapääsmatute” kulutuste hulgas on ka selliseid, mida võib defineerida meelistegevuste finantseerimisena – on see siis gourmet-söök, Manolo Blahniku kingad (super! sõbranna käest sain!) ja veel miskit, ilma milleta arusaadavatel põhjustel elada ei ole võimalik… Või siiski on?

Meil on läinud väga hästi. Ja ma arvan, et läheb ka edaspidi hästi, kui suudame kohaneda lühiajaliste tagasilöökidega, sest elu on täpselt selline. Küsimus on, kuidas me sellega kohaneme ja kuidas sellesse suhtume. Inimeste võime kriise üle elada on erinev, kuid üks on selge, pärast vihma ja tormi paistab millalgi uuesti päike. Selle nimel tasub edasi minna.

Minu retsept kehva aja üleelamiseks on järgmine:
1. Esitage endale küsimus: kas teenite rohkem kui kulutate? Kas teil jääb alles hoiupõrsa raha? Kui vastasite “ei/ei”, siis minge oma kulutabeli juurde tagasi. Vaadake kuludele otsa ja – raske südamega – tõmmake vahelduseks maha mõni asi või tegevus, milleta te ei kaota oma eneseväärikust.
2. Kui te ei suutnud läbida esimest testi osa, siis paluge sama test läbi teha oma elukaaslasel. Kui tal jääb midagi üle, siis kaubelge see endale või kasutage oma naiselikke võlusid eneseväärikust taastavate kulude katmiseks tema arvelt.
3. Unustage tarbimis- ja SMS-laenud!
4. Kohtuge oma laenuhalduriga ning uurige, millised on võimalused laenu- või liisingperioodi pikendada.
5. Säilitage optimism ja olge paindlikud. Majandusmuredega võitlemise asemel kohanege. Sa oled selleks piisavalt tark – hea lugeja!

Buduaarile Märt Meerits
Raha Kuningriigist Monacost