60 MINUTIT nõid Nastjaga

Kas saatust on võimalik muuta? „Jah!” – kõlab Eesti esimese selgeltnägijana tuntuks saanud Nastja kindel vastus. „Palju sõltub meie mõtetest ja tegudest, aga kui inimene haarab oma saatuse enda kätte, siis hakkavad asjad juhtuma.” Õbluke ja kaunis naine on iseenda väljaöeldud suurte sõnade kõige kindlamaks kinnituseks.

Nastja saabub meie kohtumisele meigistuudiosse kõike muud kui kujutlusse kerkiva klassikalise nõiana. Ta on selleks liiga ilus ning must ei ole sugugi peamine värv tema garderoobis. Kleenuke Nastja on esimeste külmade sügisilmade kohta väga õhukeselt riides. Seljas vaid kollane suvekleit ja mantlike, kaelas erksavärviline rätik ning jalas moodsad tennised. Naise pilku katavad suured mustad päikeseprillid. Tema riietusest saab kohe aimu, et see naine armastab rõivaid.

„Mood on mulle hingelähedane, võibolla isegi rohkem kui keskmisele Eesti naisele. Ma ei järgi moodi, aga tean, et mood ei ole juhuslik. Kuulsad disainerid on minu arvates selgeltnägijad, sest mood ei ole lihtsalt rõivad, need on ühiskonna peegeldus,” ütleb Nastja, kes käib üsna sageli shoppamas. „Ka seal avaldub minu intuitsioon. Mõnikord piisab mul vaid mõelda, et ma tahan mingit asja ja järgmisel päeval ma leian selle,” räägib naine. Parfüümide ja kosmeetika vastu on Nastjal kohe eriline nõrkus. „Ma kogun parfüüme ja neid on mul palju,” ütleb Nastja ja lisab, et muutliku meele tõttu pole tal oma signatuurparfüümi.

Kuigi Nastjat võib sageli kohata kaubanduskeskustes, siis ei pelga ta ka taaskasutuspoode. „Olen sealt ostnud lapsele mõned kleidid ja tean, et mõnikord on seal asjad isegi huvitavamad kui tavapoodides. Mu tütar ostab sealt sageli pehmeid mänguasju, sest tal on kahju, et keegi need ära andis. Mõnikord juhtub sedagi, et ta tunneb, kes oli mänguasja endine omanik ja kus ta elas.”

Nõiake

Nõia elu, nõia elu, see jah, on kõige parem! 
Ah, kui hea on olla nõid, kui sa vaid õppin’d oled…

Kuigi laulusõnad ütlevad, et nõiaks saab õppida, pole Nastja päris seda meelt. „Tegelikult ma isegi ei mõtle sellele, et mul mingid võimed on. Minu jaoks on see loomulik ja ma ei pinguta selles suunas teadlikult, küll aga mõne aja möödudes avastan, et on toimunud mingi areng,” räägib naine, kes panustab pigem oma vaimsele arengule, lugedes näiteks palju raamatuid. „Aga kõik, mis on seotud selgeltnägemisega – see ei ole minust sõltuv.”

Juba väikesed tüdrukud teavad muinasjuttudest, et nõiad on kurjad ja õelad. „Nõiake, see on ju päris armas sõna ja mulle see pigem meeldib,” vastab Nastja küsimusele, kuidas ta suhtub, kui teda nõiaks kutsutakse.

Nõiakeseks kutsuvad naist ka abikaasa ja sõbrad, kes naljatledes ütlevad, et tema eest ei saa ju midagi varjata. „Aga mõnikord siiski saab. Mitte alati ei jaga välisjõud mulle informatsiooni. Minust sõltub väga vähe, sest mina olen ka siiski inimene ja mõnikord mulle lihtsalt ei anta mingit infot,” ütleb salapärane naine. „Samamoodi ei saa ma ka loteriipileteid ära arvata. Kõik pole nii lihtne. Võimed võivad ju olla, aga see ei tähenda, et ma iga kord ette teaksin, mis juhtuma hakkab või mida iga inimene mõtleb.”

Nõiad võivad küll imesid teha, aga kõige suuremaid imesid suudab iga inimene oma elus ise korda saata. Nastja ütleb, et üldjuhul on inimesel kõige lihtsam ise end aidata. Kui inimene tahab end aidata, siis on teda vaja lihtsalt suunata. „Inimesed kirjutavad mulle ja loodavad, et ma aitan neid, ilma et nad seda ise teeksid, aga kui inimene ise ei taha end aidata, siis ei saa ka mina seda teha. Abisoovijaid on palju ja inimesed võtavad Nastjaga ühendust väga erineval viisil – kes helistab, saadab e-kirja, sõnumi või hoopis foto posti teel. Hea on teisi inimesi aidata, aga mitte alati ei tule vastus kohe Nastja juurde. „Sageli juhtub ka nii, et tagantjärele saan mingi mõtte ja mõistan, et see mõte ei ole minu oma. Siis ma saan selle inimesele edasi anda. Mõnikord ma isegi ei tea, mida see tähendab, küll aga saab inimene ise sellest teatest aru.”

Rääkides sellest, kuidas inimene end ise aidata saab, siis ei tohi kindlasti unustada seda, mida inimene iseenda kahjustamiseks pidevalt teeb. „Jah, just mõtted on need, mis inimeste elu kõige enam rikuvad,” ütleb Nastja. „70% elust sõltub meie mõtetest. Meie mõtted loovad meie elu,” on naine kindel. Nastja sõnul ei peaks me nii palju muretsema, kuna meist endist sõltub tihti väga vähe ning muretsemine teeb elu vaid keerulisemaks. See aga ei tähenda, et tulevik oleks kivisse raiutud – see võib laheneda mitmel erineval viisil. Nastja ütleb, et lihtsaim nipp negatiivsetest mõtetest vabanemiseks on kümneni lugeda ja mõte vabaks lasta. „See on lihtne asi, aga paljud inimesed ei saa sellega hakkama. Selleks peab olema distsipliini, täpselt nagu teistelgi headel harjumustel, näiteks sportimisel,” toob ta näite.

Pildid seinal saavad reaalsuseks

Veel on naine veendunud selles, et saatust on võimalik muuta. „Tavaliselt on inimesel mitu saatusevarianti. Jah, saatust on võimalik muuta ja seda saab teha ka kivide abil. Iga kivi on otseselt seotud konkreetse planeediga, mis aitab nende seisu mõjutada.” Nastja sõnul saame me kõike, mis on seotud tervise, laste ja suhetega, korrigeerida. „Ka siin sõltub palju meie mõtetest ja tegudest. Isegi kui on suured raskused lapse saamisega, on seda võimalik muuta kohe, kui inimene võtab oma saatuse iseenda kätesse,” räägib ta. Seevastu rahasfääri on juba raskem korrigeerida, sest see on saatuse ja astroloogia poolt kõige rohkem ette määratud. „See seletab ka seda, miks mõni inimene pidevalt raiskab raha, aga tal ei ole seda kunagi puudu,” toob ta näite.

Nastja on kindel, et kui midagi väga tahta, siis saab see teoks. Tema enda elus on neid näiteid mitmeid. „Saladus on selles, et on vaja soovida, aga osata sellest ka õigel hetkel lahti lasta.” Naise enda lemmikviisiks soovitut oma ellu kutsuda on visualiseerida ehk koostada nn soovide kaart. „See töötab väga hästi. Kui inimesel on väga tugev energeetika, siis on tal vaja hoolikalt valida seda, mida ta iga päev näeb ja millised visuaalid teda ümbritsevad,” räägib naine ideest, mis tundub kummaline seni, kuni ta toob esimese näite selle kohta, kui ta kohtus oma automehaanikust abikaasa Igoriga, kellega ta on tänaseks olnud koos kuusteist aastat. „Nädal hiljem nägin, et mul oli seinal kaart, millel oli mees, kes hoidis käes autorehve. Pildi sain ühelt sõbralt, kes selle mulle kinkis. Veidi hiljem panin oma seinal tähele pilti, millel olid kuulsad Peterburi sillad. Kuu hiljem kutsus Igor mind endaga Peterburisse kaasa,” jutustab naine ja lisab naerdes, et nüüd on ta väga ettevaatlik sellega, mis tema igapäevasesse vaatevälja satub.

Plahvatusohtlik kokteil

Nastja väike perekond koosnebki tema abikaasast Igorist ja tütrest Jasnast, kes on naise sõnul plahvatusohtlik kokteil, sest tütrekese soontes voolab nii Poola, Vene, mustlase kui ka Prantsuse ja Türgi verd. „Oi, verd on nii palju!” naerab naine ja lisab, „kui sõidame oma Kohila lähedal asuvasse suvilasse, kuulavad Igor ja Jasna alati Türgi muusikat ja see ajab mind hulluks!” Muide, naise tütar oskab hästi ka idamaist tantsu, vaatamata sellele, et keegi ei ole teda õpetanud. „Ma tegelen palju oma tütrega, sest ta on tõesti andekas laps.”

Nastja meenutab ka seda, et kui ta lapseootel oli, kujutas ta ette, milline tema tulevane tütar välja näeb ning just selline laps sündiski „Ainult juuksed ei olnud lokkis,” naerab ta ja räägib veel üle toreda loo, justkui oma eelnevate sõnade kinnituseks. „Kui minu tütar oli neljane, käisime koos teatris „Pöial-Liisi” etendust vaatamas. Oi, mulle see nii meeldis, see lokkidega tüdruk seal ja siis ma mõtlesin endamisi, et küll oleks tore, kui minu tütar ka kunagi sellises rollis oleks.” Nüüd sättis saatus nii, et Nastja tütar mängibki Pöial-Liisit detsembris algavatel etendustel. „Minuga juhtuvad sageli sellised asjad ja ma olen selle eest väga tänulik.”

Nastja saab meigitoolis veel viimase lihvi ja 60 minutit intervjuud hakkab täis tiksuma. Peale väikest mõttepausi küsib ta: „Kuulge, kuidas on Alice In Wonderland eesti keeles?”. Vastame kiirelt, et Alice Imedemaal. „Vot, see meeldiks mulle ka!” ütleb naine. „Noh, siis on järgmine roll Alice!” pakume meie, mille peale Nastja vastab: „Ei, see on pigem minu jaoks!”

Võta siis kinni, kas meie pildistamine õblukese Nastjaga üleelusuuruste mängukaardikeste keskel võis olla saatus? Aga Alice’i roll sobiks Nastjale küll, sest tema imelisest võimest ümber kehastuda annab meile kinnitust pildiseeria. 

Tekst: Triin Tisler

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar 5/16