Ligi pooled eestimaalased (44%) kavatsevad tänavu jõuludele kulutada üle 200 euro, mis on tunduvalt rohkem kui Lätis (29%) ja lähedal Leedu tasemele (47%), selgub IKEA tellitud uuringust. Jõuludeks valmistudes on Eesti inimestel endiselt esikohal kingitused ning tähtsal kohal on ka pidulik jõululaud. Balti riikide seas paistavad eestimaalased silma traditsioonidega, mida naabrid järgivad harvem, alates salmi lugemisest enne kingituste avamist kuni metsast jõulukuuse toomiseni. Eesti inimesed on oma tänavust jõulueelarvet planeerides enesekindlamad kui aasta eest: nende osakaal, kes ei tea veel, kui palju kulutavad, on vähenenud veerandi võrra. Pooled plaanivad kulutada umbes sama palju kui mullu, ligi veerand kavatseb kulutada vähem ja pea iga kümnes rohkem. Iga kaheksas eestimaalane kulutab jõuludele üle 400 euro. „Eesti inimesed planeerivad jõule hoolikalt, kuid tänavu tunnevad nad end oma majandusliku olukorra suhtes kindlamalt. Vähem on neid, kes pole eelarvet veel paika pannud ja kaks korda rohkem on neid, kes plaanivad jõuludeks suuremat eelarvet kui mullu. Eriti puudutab see kingitusi ja jõuluõhtusööki perega,“ ütles IKEA Eesti turujuht Marko Põder. IKEA inspiratsioon — FOTO: IKEA Esikohal on kingitused ja rikkalik peolaud Ligi pooled eestimaalased peavad jõuluettevalmistustest kõige tähtsamaks just kingituste ostmist. Üle viiendiku Eesti inimestest (22%) plaanib ainuüksi kingitustele kulutada üle 200 euro, Lätis on selliseid inimesi 14%. Kõige sagedamini kavatsetakse osta kingitusi kolmele või neljale inimesele. Kõige heldemad on lastega pered: lastega leibkondadest plaanib kingitustele kulutada üle 200 euro ligi kolmandik, lasteta leibkondadest iga viies. Ka peolaua pealt Eesti inimesed kokku ei hoia. Neid, kes kavatsevad toidu osas kokku hoida, on mullusega võrreldes peaaegu poole võrra vähem. Selle asemel hoiavad eestimaalased naabritest enam kui kaks korda sagedamini kokku hoopis jõulureisidelt. „Jõulud on Eestis kingituste ja koosolemise aeg. Kuuele inimesele kümnest on jõuluõhtusöök perega üks pühade tähtsamaid traditsioone. Need, kes plaanivad vähem kulutada, ei tähista vähem, vaid valivad hoolikamalt, milliseid väljaminekuid tehakse. Näiteks on populaarne kaunistada kodu pere mälestusesemete ja juba olemasolevate jõulukaunistustega,“ ütles Põder. Jõuluostude aeg on juba käes Paljud eestimaalased valmistuvad jõuludeks juba praegu. Viimase viie aasta jooksul on IKEA jõulumüük Eestis vaid korra alanud hoogsamalt kui tänavu septembris. Jõulukuuse kõrval loovad kodus kõige rohkem pühadetunnet jõulutuled. Ka küünlad on Eesti inimestele tähtsamad kui lätlastele ja leedulastele. Enam kui kolmandik inimestest hoiab jõulutulesid üleval terve talve, et soe valgus muudaks kodu hubaseks ka pärast pühi. „Kuna päevad on detsembris nii lühikesed, loob kodus jõulutunnet just valgus. Küünlad ja tuled on sageli esimesed asjad, mida Eesti inimesed ostavad ja paljud meie kliendid alustasid nende ostmist juba septembris,“ ütles Põder. IKEA inspiratsioon — FOTO: IKEA Uuringust Uuringu viis 2026. aasta septembris IKEA tellimusel läbi Norstat. Eestis osales 1049 elanikku vanuses 18 kuni 74 aastat. Sama uuring tehti ka Lätis (1039 vastajat) ja Leedus (1018 vastajat).
Halloween T1s — FOTO: Maksim Toome Eesti elu Halloweeni möll ja sämi kontsert tõid T1 keskusesse üle 23 000 inimese
Laululahing 2026 osalejad — FOTO: All Media Eesti Eesti elu „Laululahing 2026“ Eurovisiooni ja kodukandi staaridega shownumbreid hindab ka Sven Lõhmus
Laululahingu 5. saate võitja Tapa koor — FOTO: All Media Eesti Eesti elu Tapa koori kapten Reigo Tamm: „Võit on kaotusest ikka palju parem!“