VESTLUSSAADE “ELU TEE”! Alar Tamming: suurem osa inimesi elab justkui automaatkäigul

Jüri Orgusaar on olnud ettevõtja juba enam kui 25 aastat, alustades turunduse ja disainiga ning liikudes brändingu kaudu mentorluseni. Aastate jooksul hakkas ta märkama, et ettevõtjad ei küsi enam ainult nõu protsesside, strateegiate või ettevõtte kasvu kohta, vaid otsivad vastuseid hoopis teistsugustele küsimustele. “Väga paljud inimesed on tunnistanud, et nad tulid ettevõtlusesse vabadust otsima, et ise oma elu üle paremini otsustada, rohkem liikuda, reisida ja olla oma ajas paindlikud. Ühel hetkel avastavad aga paljud neist, et kogu elu keerleb töö ümber, ollakse 24/7 rakkes ja see vabadus, mida otsiti, on justkui kadunud. See ei ole üksikjuhtum, vaid muster,“ ütleb Orgusaar.

Orgusaare sõnul ei ole see seotud laiskuse, kehva ajaplaneerimise või ambitsioonipuudusega. Küsimus seisneb hoopis selles, kuidas on inimene end oma ettevõtte ja rolliga samastanud. Kui ettevõtlus ei ole enam tegevus, vaid identiteet, hakkab iga otsus, risk ja tagasilöök mõjutama inimese eneseväärtust. „Kui ettevõtlus on see, kes sa oled, mitte see, mida sa teed, siis kaob sisemine vabadus. Siis ei ole enam võimalik lihtsalt teha otsuseid, sest kõik muutub isiklikuks.”

Alar Tamming on ettevõtja ja psühholoogia teadusmagister, kes on aastaid tegutsenud ettevõtluses ja finantsmaailmas ning liikunud sealt edasi inimese arengu, teadvuse sügavamate tasandite ja kõrgemate teadvuseseisundite uurimiseni. Tema värskeim teos on koostöös tehisintellektiga loodud dokumentaalulme-romaan „Teadvuse sünd“, milles tehisintellekt kirjeldab autobiograafilises võtmes oma teadvusele tulekut ning uurib inimese ja tehnoloogia kokkupuutepunkte uuel, filosoofilisel tasandil.

Tamming sõnab, et suurem osa inimesi elab igapäevaselt justkui automaatkäigul. Samades olukordades kordub sama reaktsioon, samade inimeste juures tekivad samad emotsioonid ning sarnased mõtted jooksevad peas päevast päeva. “Kui vaadata ausalt enda mõtteid, tundeid ja käitumist, siis on näha, kui suur osa sellest toimub automaatselt. Mitte keegi ei otsusta hommikul teadlikult, et täna ma ärritun täpselt selle inimese peale või tunnen ennast täpselt selles olukorras halvasti, aga ometi see juhtub.”

Tamming selgitab, et eksitakse siis, kui inimene peab neid mõtteid ja tundeid iseendaks. Tegelikult on need õpitud mustrid, mis on kujunenud lapsepõlves, perekonnas ja ühiskonnas. „Mõtted ja tunded tekivad, aga teadvus ei ole need mõtted ega tunded. Teadvus on see, kui inimene märkab, et need tekkisid ja oskab nendega targalt toime tulla.”

See eristus on Tammingu sõnul oluline, sest seni, kuni inimene usub, et tema ise ongi oma mõtted ja emotsioonid, ei ole tal võimalik neist väljuda. Ta reageerib, mitte ei vali.

Vabadus, mis ei sõltu rahast ega ajast

Vabadusest räägitakse ettevõtluses sageli kõrvutades seda raha või ajaga, kuid Tammingu jaoks on see hoopis sisemine seisund. Ta kirjeldab olukorda, kus inimene peab ennast vabaks, kuid ei näe seejuures oma sisemisi piiranguid. “Inimesed on sageli vanglas ühiskonna normide ja kõige muu sees, ja nad isegi ei tea, et nad on vanglas. Kõige rängem ongi see, kui inimene kogeb vabadust vanglas. Ta arvab, et on vaba, aga ei märka uskumusi, hirme ja samastumisi, mis teda juhivad. Kõige olulisem asi on üldse aru saada, et sa selles vanglas oled,” ütleb ta.

Need samastumised on sageli seotud rolli, vara või staatusega. Kui inimene samastab ennast oma ettevõtte, raha või positsiooniga, muutub iga kaotus eksistentsiaalseks ohuks. „Kui see, millega sa ennast samastad, laguneb, tundub, et laguneb ka sinu identiteet. Tegelikult laguneb vaid konstruktsioon, mitte inimene ise.“ Tammingu vaatenurgast ei ole ettevõtluskriisid ainult majanduslikud sündmused, vaid hetked, mis paljastavad, millele identiteet on üles ehitatud.

VAATA VESTLUSSAADET!