Kas vana saunakultuur on tagasi tulemas?

Kivist ehitatud saun loob omaette maailma

Kuigi Virtanen on enda sõnul elu jooksul käinud paljudes erinevates saunades, koges ta koobassauna alles tänavu. „Olen aastate jooksul käinud paljudes saunades, kuna olen ikkagi pool soomlane. Minu lemmik on alati olnud suitsusaun, aga päeval, kui ostsime 40 aastat vana keldrite ettevõtte, kutsus eelmine omanik meid algsesse koobassauna saunatama.“

See kogemus üllatas teda. „Sealne kogemus oli minu jaoks sügavalt eriline. Võib-olla ka selle päeva tõttu, aga see saun imas teistmoodi leili endasse ja laadis mind. Temas olev leil on mahe, selge ja sügava toimega.“

Just siis mõistis ta, et kivist ehitatud saun pakub hoopis teistsugust kogemust kui need saunad, millega ta oli harjunud.

Virtaneni sõnul ei seisne koobassauna erilisus ainult selles, et see on kivist ehitatud. Olulist rolli mängivad nii ehitusmaterjalid kui ka hoone kuju. Kiviplokid aitavad hoida ühtlast sisekliimat ning võlvjas ehitus loob ruumi, mis mõjub tavapärasest saunast erinevalt. „Sauna kohal olev maapind isoleerib saunataja välise keskkonna eest. Kui tahta, siis võib käia saunas ilma igasuguse valgustuseta.“

Ta toob välja, et ka suitsusauna kasutamine on märksa mugavam, kui sageli arvatakse. „Kui hommikul kaks tundi sauna kütta, saab seal käia samal päeval ja ka järgmisel hommikul.“

Ühe sauna taga on mitme põlvkonna lugu

Virtaneni jaoks muutis koobassauna veelgi erilisemaks selle ajalugu. Koos ligi 40 aastat tegutsenud Soome ettevõttega jõudis tema kätte ka lugu, mis ulatub Talvesõja aegadesse. Ettevõtte rajaja isa oli sõdurina käinud koobassaunas ning rääkinud pojale aastaid, et see oli parim saun, kus ta kunagi viibinud oli. Hiljem ehitas poeg samasuguse sauna oma kätega. „Võiks öelda, et ma sain omale Soome Talvesõjast saadud päranduse koobassauna moel, mida tuleb nüüd hoida ja edasi kanda.“

Virtaneni sõnul tundub, et sellised lood liiguvad sageli põlvest põlve. „Selline pärand kanti edasi, mida hakkasin koos oma isaga edasi ajama. Näib, et see on isade ja poegade teema.“

Aastate jooksul on ta proovinud väga erinevaid saunu – Eesti, Soome, Rootsi ja Vene saunu, telksaunasid ning isegi improviseeritud sauna, mille ta ehitas koos sõpradega pakaselisel talvepäeval. Ometi jättis just koobassaun kõige sügavama jälje. „Võib-olla koobassaun andis mulle mingisuguse sügava rahutunde, mis annab jõudu.“

Saun on meie rahvaste tegelik kirik

Virtaneni hinnangul ei ole vana saunakultuuri juurde naasmine juhuslik. Tema arvates peitub selle taga midagi palju sügavamat kui huvi vana arhitektuuri vastu. „Arvan, et inimest kutsub sügav mälestus ürgajast, kus me olime alles kütid-korilased.“

Kuigi koobassaunu leidub eri maailma paikades, peab ta sauna lahutamatuks osaks just läänemeresoome kultuurist. Hiljutises vestluses ühe välismaise arhitektiga kerkis üles küsimus, kas põhjamaades ei ehitata liiga palju saunu. Virtaneni vastus oli lihtne: „Saun on meie rahvaste tegelik kirik.“

Tema sõnul sündisid ja surid inimesed sajandeid just saunas. „Seal sünniti ja surdi enne, kui olid olemas haiglad. Meie maailmavaate keskne punkt on saun. Nagu Võrumaal suitsusauna sisenedes öeldakse: „Jummal om hää mies.““

Head sauna ei määra ainult materjal

Milline on siis hea saun? Virtaneni arvates ei ole sellele ühte õiget vastust. „See on maitseasi, millist sauna keegi soovib.“ Ta toob välja, et mõned eelistavad suitsusauna, teised pidevalt köetavat Soome sauna. Mõne jaoks on oluline traditsioon, teise jaoks mugavus. Kõige tähtsamaks peab ta aga seda, millise tunde saun inimesele annab. „Hästi õnnestunud saun on selline, mille üle pererahvas tunneb uhkust.“

Ka tema enda kodus on kõige olulisem paik just saun. „Minu kodus on minu lemmiktuba minu ehitatud saun. Nii peaks alati olema, et saun on olnud meie kodupidamise tuum läbi ajaloo ja las ta olla ka nüüdisajal.“

Tema sõnul on igal saunal oma iseloom. „Saun võib olla igasugune – kilesaun, palksaun või põlematu koobassaun. Igal saunal on iseloom ja Soomes on igal saunal ka oma saunatonttu.“

Minevik ei pea jääma minevikku

Kui küsida Virtanenilt, milline oleks tema unistuste saun, ei kirjelda ta ühte ideaalset hoonet. „Mul pole unistuste sauna. Mulle meeldivad üllatused, nagu koobassaun oli minu jaoks kõige meeldivam üllatus.“

Ta usub, et eri maade saunatraditsioonidel on palju üksteiselt õppida ning soovib neid ka ise kogeda. Tema hinnangul ei tähenda vana saunakultuuri juurde naasmine minevikus elamist. Vastupidi – sajandite jooksul kujunenud teadmisi on võimalik siduda tänapäevaste mugavustega, ilma et kaoks see tunne, mis on sauna alati eriliseks teinud. „Minu unistuste saun on tegelikult mitmekesisus ja lemmik saun selline, mille omanik tunneb uhkust ja jagab seda ka teistega.“