MIS ON LIISI KOIKSONI KÕIGE lemmikumad asjad maailmas?

Mis võiks olla inspireerivam, kui kohad, mis köidavad meeli, asjad, mis kõnetavad meie loomust või tegevused, mis valmistavad siirast rõõmu? Igaühel meist on elu jooksul kujunenud välja omad lemmikud, ilma milleta ei oleks me need, kes me oleme. Oma lemmikuid jagab lauljanna Liisi Koikson. 

Hommikul lapsega ärgata

Pärast aastaseks saamist kolisime tütre tema oma väiksesse voodisse. See nõudis paari õhtut krokodillipisaraid, aga ta harjus suhteliselt kiiresti. Aasta hiljem tegin „vea,“ et kui elukaaslane reisil oli, võtsin lapse taas enda kaissu – no niikauaks, kui issi jälle koju tuleb. Sealt pole ta enam tagasi kolinud ja tegelikult – kui välja arvata mõned kannahoobid lõua alla – ongi nii päris mõnus!

Kusmi tee

Üks mu lemmik teebrände! Lisaks ilusatele plekkkarpidele, mida saab uuesti kasutusele võtta, on neil ka hästi palju aromaatseid musta tee variante, mis on pisikese törtsu piimaga saanud minu lemmikalternatiiviks nendel hetkedel, kui mõtled, et tahaks kuuma jooki, aga kohvist juba käed vaikselt värisevad.

Oprah’s SuperSoul Conversations Podcast

Avastasin Podcastide maailma enda jaoks alles hiljuti ja Oprah oma huvitavate külaliste ja sooviga inimeste elusid ja mõttemaailmu avardada on mind täielikult enda poole võitnud.

Kilingi-Nõmme

Siis kui liiga pikalt linnas olles saab õhk otsa ja tahaks igakülgset vaikust, pakime oma auto asju laeni täis ja sõidame kolmekesi lõunasse, Kilingi-Nõmmele. Nüüd, täiskasvanuna, oskan hinnata oma lapsepõlveradu hoopis rohkem, kui siis, mil see kõik oli nii iseenesestmõistetav.

Amy Schumeri stand-up „Growing“

Ma olen tohutu stand-up’ide fänn! Amy Schumer on naiste ebakindluste üle nalja visates meid nende haardest mõnevõrra vabastanud ja loonud olulise tunde, et keegi pole oma murega üksi ja pole asja, mille üle ei saaks õiges kontekstis naerda. Tema uus stand-up „Growing“ räägib ausalt rasedusest ja tema värske abikaasa autismidiagnoosist.

Gerda Retteri seljakott

Issand jumal, inimesed jooksevad mulle tänaval järgi ja küsivad, kust ma selle seljakoti ostsin? Mitte kunagi varem ei ole sellist asja juhtunud. Seljakotti saavadki vist kõrvaltvaatajad rohkem imetleda, kui sa ise… Lugegu siis kõik huvilised nüüd siit, et selle koti autoriks on Gerda Retter, kes tegutseb Tartus. Andekate inimeste nimesid peab ikka kõva häälega välja hõikama!

Küünalde põletamine

Mu elukaaslane naerab vahel, et ma olen väikestviisi püromaan. Võin pikalt küünla ees istuda ja tema leeki vaadata. Mäng seisneb selles, et ma tahan kindlasti kogu vaha ära põletada, ehk et kui midagi maha niriseb, on minu ülesanne seda jälle leegi kohal hoida. Vist kerge meditatsiooni vorm…

Ellaga keset tuba tantsida

Kui mu 2-aastane tütar läheb muusikakeskuse juurde ja vajutab seda ühte nuppu, kust ta teab, et tuleb tantsumuusikat, hakkab mängima Jamiroquai album „A Funk Odyssey“ ja kõiki toasolijaid käsutatakse vaibale jalga keerutama. Parim algus hommikule!

Jooga

Üle pika aja hakkasin jälle joogas käima ja see on mulle tõesti sobiv füüsiline trenn. Ma ei suuda ennast sundida valju muusika saatel väsimuse tipuni hüppama ja kargama. Minu jaoks tundub õigem, et kõik asendid on lihasgruppide kaupa läbi mõeldud ja pingutusi saadab kohalolu kinnitav sügav hingamine.

Minu kruusid ja kausid

Kui on kaks asja, mida ma võiksin lõpmatuseni kokku osta, on need (nahast) käekotid ja nõud. Enne kruusi ostmist pean ma kindlasti proovima, kuidas see kätte istub, kui kerge või raske ta on ja kas mulle meeldib sinna sisse vaadata, kui ma temast kohvi joon. Parimad on valge ehk „puhta“ sisuga tassid, mis annavad joogi värvist õige ettekujutuse.

Artikkel ilmus ajakirjas Buduaar mai-juuni 2019.