Gertili lugu: minu armukadedus lükkas mehe naiskolleegi käte vahele

See on nii nõme lugu, et ma lihtsalt pean selle kirja panema. Vähemalt osad teist teavad, mis tunne on olla armukadeda iseloomuga.  Katus lendab lihtsalt ära ja sa muudkui keerad seda teemat enda sees. Mõnikord paneb see armukadedus inimesi hullumeelseid asju tegema. Mina oma  käitumisega viisin asja nii kaugele, et mees hakkas lohutust otsima naiselt, keda ma esialgu asjatult kahtlustasin ning minu ja mehe suhe on seetõttu tänaseks läbi saanud. Mees küll ütleb, et ta pole petnud ja asi on puhtalt minu haiglaslikus armukadeduses, aga vaadates taustainfot, on mul raske seda uskuda. Petmine pole ju ainult teise naisega magamine - see on ka usalduse kuritarvitamine.

 Kõik algas sellest, et mees tuli töölt üks päev koju ja rääkis, et neil nüüd firmas uus osakonna juhataja. Kiitis ja ülistas teda, et naine on noor, kuum ja välismaal haritud, et kõik mehed olid pöördes. Kuna mina pole temalt komplimente ammu kuulnud, siis loomulikult oli mulle traumeeriv seda kuulda. Uurisin, et mis ta nimi on ning õhtul esimese asjana, kui mees magama läks, hakkasin selle tšiki kohta infot otsima. Facebookis oli ta kenasti olemas, loomulikult juba ka minu  mehe sõbraks saanud ning jõudnud ka laikida mõnda mu  mehe pilti. Ning ka minu mees, kes ütleb, et ta ei käi peaaegu üldse Facebookis, oli tema pilte laikinud. Kõik polnud loomulikult avalik info, nii et nägin tõenäoliselt vaid väikest osa nendevahelisest suhtlemisest. Loomulikult oli mul tuju null, sest see ülemus nägi piltilus välja.  Iga mehe unistus- pikad peenikesed jalad, suur valgete hammastega naeratus, pikad juuksed. 

Läks paar päeva edasi ja hakkasin juba asja ära unustama, kui külla tuli mehe kolleeg ja millest nad rääkisid? Loomulikult sellest uuest ülemusest. Ma kuulsin ühe kõrvaga pealt, kuidas mehed kööginurgas vaimustunult ühest naisest rääkisid ja ülistasid, et kui harv juhus on kohata naist, kes on ühtlasi ilus ja ajudega. Ja minu mees ütles, et tema on winner, sest homme ta läheb koos selle naisega ärilõunale. Naeris veel, et päris vinge, kui mingi tibi lõunasöögi arve kinni maksab, et seda polegi ammu juhtunud. 

No ei ole maailma kõige meeldivam tunne, kui su mees pidevalt mingist naisest ketrab ja teda kiidab. 

Kui kolleeg ära läks, lendasin kohe peale ja hakkasin uurima, mis värk on. Et miks ta kogu aeg sellest naisest räägib ja mõtleb. Ta lohutas mind, et tegu on uue inimesega ja see tekitab põnevust, et loomulikult ei ole selles midagi ohtlikku meie suhtele. Et see naine on tema jaoks nagu Angelina Jolie, kellest on tore rääkida, aga keda nagunii kätte ei saa. Viskas veel nalja, et ülemus olla küsinud, et kas tal on seksikas naine kodus ja ta ütles, et ma olen üle linna seksikaim. Aga miks üks naisülemus peaks üldse selliseid küsimusi küsima? Mis see tema asi on, mis kellelegi kodus on? See tekitas minus veelgi enam kõhklusi, et midagi ikkagi peab nende vahel toimuma. 

Tippude tipp oli aga see, kui mees ühel õhtul koju tuli ja taas ülemuse peale teema läks ning ta mainis pooljuhuslikult, et ta ütles ka oma ülemusele, et naine kodus armukadetseb, sest tal on uus seksikas ülemus. Miks peab üks mees  töö juures rääkima ülemusele, mida ta naisega kodus räägib? Põhimõtteliselt ta tegi mind lihtsalt naerualuseks ju. Ah kui solvav selline asi on. Mees põhjendas, et nad on lihtsalt väga head sõbrad ja kolleegid. Väga vastik oli sellist juttu kuulata, sest varem olin mina tema väga hea sõber.

Et jutt liiga pikaks ei läheks, siis jätan natuke vahele üksikasju. Elu läks edasi oma tõusude ja mõõnadega ja see ülemus oli olnud tööl umbes kaks kuud. Selle aja jooksul ülistas ja kiitis mu mees oma naisülemuse välimust ja tarkust vähemalt üle päeva. Nad käisid pidevalt lõunal "ärijuttu" rääkimas ning õhtuti saadeti sms-sse, väidetavalt tööalaseid. Iga kord, kui ma talle ütlesin, et miks ta räägib ja mõtleb sellest inimesest, siis ta ütles, et ma ju ise tahan teada, mis tööl toimub ja et loomulikult võib ta edaspidi mulle mitte midagi enam rääkida. Ja et vanasti, kui oli meesülemus, siis ta ju ka rääkis. Jah, rääkis küll, aga hoopis teise alatooniga. Ja siis ta enam ei rääkinudki mitte midagi. See ajas veel rohkem mind armukadedaks, kuna nägin, et usaldus ongi suhtest läinud. 

Igatahes läks aeg edasi ja nagu ma ütlesin, siis oli umbes kaks kuud ülemus tööl olnud, kui õhtul tuli mingi sms ja mees teatas, et ta peab töö juurde minema, kuna ülemus ei saa mingit seifi lahti.  Jooksis kodust välja kell 9 ja saabus üksteist läbi. Kas tõesti käib seifi koodi panemine 2 tundi? Kui mees kodu jõudis, olin väga närvis ja küsisin, kus ta nii kaua oli. Ta ütles, et jäi ülemusega rääkima tööasjadest ja uutest plaanidest ning aeg jooksis omasoodu. Võib olla rääkis tõtt. Ma igatahes palusin tal lahkuda ja minna sinna, kust ta tuli - oma armukese juurde. Mees läkski. Väidatavalt ööbis kontoris.  Kõige nõmedam on see, et mees jooksis seda järgmisel päeval jälle sellele naisele rääkima, et meil oli kodus tüli. Mees usaldas talle kogu selle info, mida mina selle naise kohta rääkinud või küsinud olin kodus, mis minu jaoks on totaalne reetmine. Peale firma sünnipäevapidu, mis toimus kuu aega tagasi, läksid meie suhted väga halvaks, sest minu sõbranna sõbranna, kes töötab ka juhtumisi samas firmas, ütles, et mu mees veetis kogu õhtu oma naisülemusega. Istusid ja rääkisid või tantsisid kahekesi. Lisaks rääkis see sõbranna veel ka seda, et kontoris sahistatakse ( st ülemus olla kellelegi rääkinud), et minu mehel on mingi hull armukade bitch kodus. Kust sellised jutud jõuavad kontorisse? Eks ikka kas minu mehe või tema silmarõõmust ülemuse kaudu.

Kui see välja tuli, siis panin mehe fakti ette ja küsisin, et mis nende vahel ikkagi on. Mees ütles, sellised sõnad, mida ma ei unusta kunagi- ta ütles, et see naine talle meeldib, neil sobib omavaheline koostöö aga kuna ta on juba suhtes, siis ta jääb mulle truuks ja pole ühtegi ulakust selle naisega veel teinud. Ma rõhutan, veel teinud? Mis siis põhimõtteliselt tähendas, et ta tahab seda naist, aga abielu minuga sunnib teda minuga koos olema. Ma olin hinge põhjani solvunud. Isegi kui üks mees nii mõtleb, siis nii aus pole kunagi vaja oma naise vastu olla, et öelda talle, et on koos seetõttu, et peab olema. See tegi väga haiget. Mõtlesin viimaste kuude peale, kus tundus, et see ülemus oleks nagu meie pereelu liige, alati õhtusöögilauas kohal. Ma pidin teada saama, kas mees petab või mitte. Käisin kaardimoori juures, kes ütles, et mehel on tugev emotsionaalne side teise naisega, aga nad ei maga. See küll rahustas mind pisut, aga ma tahtsin, et see naine kaoks meie elust, sest varem või hiljem muutuvad sellised suhted seksisuheteks. Otsustasin panna mehe sundseisu ning panin ta valiku ette- kas meie abielu ja uus töökoht, või lahutus ja see töökoht! Kuigi lootsin, et ehk ta taipab olukorra tõsidust ja hakkab võitlema meie eest, siis juhtus vastupidine- ta ütles mulle rahulikult,et kui see on minu ostus, siis ta austab seda. Vandus, et tal pole midagi selle naisega olnud, aga kuna ta näeb, et mina ei suuda enam kannatada tema ülemust ja ta ei soovi töökohta vahetada, siis lahutus on parim valik. 

Nüüd oleme lahutuspaberid sisse viinud. Mul on väga kahju. Tunnen, et oleksin tahtnud võidelda, aga minu meelest pole mõtet võidelda, kui teine pool seda teha ei soovi. Mees süüdistab 100% mind. Tunnen ka ise endal natuke süüd, aga nüüd on hilja midagi muuta. Põhimõtteliselt suutsin ma 4 kuuga meie õnneliku pereelu ära rikkuda oma armukadedusehoogudega. Samas ma mõtlen, et asi ei olnud ainult minus. Ka mees oleks pidanud andma endast parima, et ma ei tunneks end kuidagi alaväärselt ja ohustatuna. Ju siis polnud me kokku loodud. Nagu öeldakse - esimene vasikas läheb ikka aia taha, ju ka esimene abielu :(

Täna kuulsin, et minu veel ametlikku abikaasat nähti oma naisülemusega vabaõhuetendusel. Mida siis sellest arvata? Kas mina ajasin mehe teise naise käte vahele, või oli siiski nende vahel juba  varem salasuhe?

Buduaarile Gertililt