Kui kallim läheb oma teed

Tänapäeval ei ole palju selliseid paare, kes esmakordselt armunutena abielluvad ja elavad õnnelikult koos elu lõpuni teadmata ja tundmata, mis on hüljatuse valu. Enamus meist on kedagi hüljanud ja meid on hüljatud, oleme südant valutanud ja pisaraid valanud, enne kui oleme lõpuks leidnud selle õige.
Teed on lahku läinud vastastikusel kokkuleppel põhinedes, ebameeldivalt tülitsedes või on kallim hoopis eelnevalt hoiatamata otsustanud oma teed sinuta jätkata.
Kahju ja ebameeldiv on mõlemal poolel, kuid  kannatab ja kurvastab rohkem see, keda jäetakse.

Armastusest sõltuvuses

Helen Fisher oma raamatus „Miks me armastame?“  võrdleb romantilist armastust sõltuvust tekitava droogiga. See tekitab iha, kinnisideid, vastupandamatuid soove, emotsionaalset ja füüsilist sõltuvust ning enesekontrolli kaotust, see moonutab tegelikkust ja muudab isiksust.
Ka paljud psühholoogid peavad romantilist armastust sõltuvuseks. Kui sind vastu armastatakse, on see positiivne sõltuvus. Kuid see võib ka muutuda negatiivseks sundmõtteks, kui su armastus tagasi lükatakse ja sa ei suuda sellest vabaneda.

Droogiga on armumist võrreldud ka seepärast, et nagu narkootikumid, mõjutab ja aktiviseerib armumine samu ajupiirkondi, mis toodavad mõnuainet dopamiini.
Kui armsam suhte lõpetab, esinevad armunul kõik tavapärased narkootikumidest võõrutamise märgid - depressioon, nutuhood, ärevus, unetus, isupuudus või liigsöömine, ärrituvus ja üksindustunne.
Nagu kõik sõltlased, kasutavad ka armunud sellises olukorras ebatervislikke, alandavaid ja isegi füüsiliselt ohtlikke meetodeid oma narkootikumi hankimiseks.
Armunud elavad läbi samasuguseid tagasilangusi nagu narkomaanidki. Veel tükk aega pärast suhte lõppu võivad sellised lihtsad asjad nagu mõne teatud laulu kuulmine või vana lemmikkoha külastamine vallandada armunu igatsuse ja panna ta endisele partnerile helistama või kirjutama, üritades saavutada joovet ehk romantilist hetke oma armastatuga.

Kuidas aga vabaneda sellest sõltuvusest võimalikult vähese valu ja alanduseta?
See on raske katsumus ja nõuab aega ning tahet, tööd iseendaga. Raske on ennast piirata ja tagasi hoida, keelata endal otsida võimalusi armastatut näha, talle helistada või teda „juhuslikult“ kohata. Peaksid seda aga siiski tegema.
Oluline on endale teadvutada, et see on ajutine hullus ja see möödub. Vajad lihtsalt otsusekindlust ja aega. Sinu ülesanne on see katsumus läbi teha. Peale seda oled kindlasti targem ja tugevam.

Sõltuvusest vabanemine

Vabane sõltuvusainet ehk armsamat meenutavatest asjadest. Paki kokku kallimalt saadud kingid, tema asjad, fotod, kaardid ja kirjad. Sa ei pea neid just ära viskama. Lihtsalt pane silma alt mõneks ajaks ära.

Ära otsi oma endise kallimaga kontakti. Ära tee esimest telefonikõnet, kirjuta esimest kirja, ära sõida tema majast mööda. Üks kontakt tõrjuva kallimaga viib vältimatult uute kontaktide ja suurema kurbuseni. Kuigi see on ääretult raske, ära helista ega kirjuta, mitte mingil juhul! Sel pole mõtet. Alandad vaid ennast.

Väldi inimesi ja paiku, mis vallandavad igatsuse ekspartneri järele. Hoia eemale restoranidest, kus kallimaga käisite. Vaheta ostu- ja treenigupaika. Ära kuula teie ühiseid laule. Pole vaja teadlikult kutsuda esile igatsust. Sellega pikendad vaid agooniat.

Eemaldu, kui endist kallimat töö juures või tänaval näed. Ka kõige lühem kontakt võib käivitada romantilise armastuse  ahela. Kui soovid sõltuvusest vabaneda, pead lihtsalt tugev olema ja eemale hoidma.

Soovitused edasiminekuks

Nõuandeid on kerge jagada, kuid raske järgida, sest iga lugu on erakordne, omanäoline ja asendamatu. Järgnevad soovitused põhinevad oletusel, et sind on maha jätnud keegi, kes polnudki see õige. See selgub muidugi hiljem. Siis kui valu on läbi põetud ja elus on juba uus armastus.
Oluline on mitte jääda tegevusetult üksi koju norutama. Ka alkohol, ohjeldamatu pidutsemine ja valimatud seksuaalkontaktid, et endist partnerit unustada, ei aita. Seda ei soovitata, sest pärast võid seda kahtseda. Sellised asendustegevused on kahjulikud ja ohtlikud.

Mine trenni! Kuigi tahaks patja nutta, valimatult magusat suust sisse ajada ja tuimalt teleka ees konutada, ära tee seda! Sunni ennast trenni minema. Mistahes füüsiline tegevus parandab tuju ja tõstab dopamiini taset ajus tekitades eufooriatunnet. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et trenn on depressioonis inimesele peaaegu sama hea mõjuga kui psühhoteraapia.

Mõtle midagi positiivset sinu ja su tuleviku kohta isegi, kui see tõsi pole. Otsi midagi, mis su enesehinnangut tõstaks, mõtted ebaõnnestunud suhtelt kõrvale viiks ning tulevikus edukalt toimivale suhtele mõtlema paneks. Kujutle end näiteks jalutamas käest kinni täiusliku partneriga, kes sind jumaldab ja väärtustab.  Kui sa ei suuda ekskallimale mitte mõelda, keskendu ta negatiivsetele omadustele. Kirjuta üles ta vead ja kanna seda nimekirja endaga kaasas. Kui jälle igatsus peale tuleb, loe seda.

Leia endale mistahes tegevust, mis mõtted ekskallimalt eemale viiks.
Helista sõpradele. Külasta naabreid. Õpi joonistama või pilli mängima. Kuula muusikat. Mine tantsima. Lahenda ristsõnu. Võta omale lemmikloom. Õpi joogat või mediteerimist. Tee tulevikuplaane. Tee kõike, mis sunnib sind tähelepanu keskendama, et poleks mahti oma ekskallimale mõelda.

Mine päikese kätte. Päikesepaistelisel päeval viibi kindlasti palju väljas. Veel parem, kui võimalik, mine egotripile lõunamaadesse. Naudi päikest ja lõunamaameeste tähelepanu (NB! ainult flirt, ei midagi muud). Mõjub kõikuma löönud enesehinnangule kosutavalt.

Kui miski muu ei aita, mine psühhoteraapiasse. Kui olukord nii hull, siis spetsialistilt peaks kindlasti abi saama.

Ära püüa teda tagasi võita

Itaalia luuletaja Petrarca kirjutas: „Üritan võrguga tuult kinni hoida“. Ta mõistis, et lahkunud kallimat on võimatu tagasi võita.
Pea meeles, sinu endine kallim ei aita sind. Tal on võib-olla kahju, et sulle haiget tegi, kuid ta ei tunne mingit süüd. Ta ei tea kuidas toime tulla sinu kurbusega või enda tunnetega peale lahkuminekut. Ta võib olla sõbralik, kui temaga ühendust võtad, kuid samas on ta ka pahane, ärritunud või vihane, et oled tema uude ellu tunginud.
Pead temast loobuma ja enesele uue elu looma. Sina teda tagasi tuua ei saa. Järele jooksmine peletab ta veel kaugemale. Kui ta tahab, siis tuleb ta ise tagasi. Kuid see peab olema tema vaba soov, mitte süütunne või kohustus.

Lõpuks me paraneme niikuinii, mingu siis nädalaid, kuid või aastaid. Lihtsalt ühel päeval vaatame rahunenult sellele kõigele tagasi, suudame endast välja minemata eksidega suhelda ja oma elus uue lehekülje keerata.
Iseasi on muidugi tõelise armastusega, seda ei unusta me kunagi. Ei peagi. See elab omal moel alati meis edasi, aga ta pole enam aktiivne teadlik osa me elust. Lihtsalt ühel päeval on vana asemel uus – uus tunne, uus inimene, uus armastus. Teistmoodi, kuid hea, võibolla isegi parem. Ei, kindlasti parem.

Katrin Niit
[email protected]