Sandra Angel: öö ehk kuidas end lennukis lõbustada, kui seksida ei taha

Sandra Angel: öö ehk kuidas end lennukis lõbustada, kui seksida ei taha

Tallinn – Riia – Frankfurt – Las Vegas. Paaripäevane üllatustripp, mille sain lubada endale eeskätt seetõttu, et minu suurepärane „miinimum-ametlikult- pool-mustalt“ tööleping tundmatu spordiklubiga juba esmaspäeval kella 10 paiku iroonitsevate SMSide teel ära lõpetati ja et mind Karli juurest oma kollases sportautos otse lennujaama sõidutanud kõhn tüüp (kes nimetas end Krahviks) mulle 400 dollarit sularaha, piletid ja hotelli bookingu välja käis. Tegelikult jõudis mulle kogu selle reisiidee absurdsus kohale alles siis, kui olin ise juba Frankfurti jõudnud. Siis oli aga loomulikult hilja midagi muuta. Vahet pole.

Tallinn – Riia – Frankfurt – Las Vegas. Paaripäevane üllatustripp, mille sain lubada endale eeskätt seetõttu, et minu suurepärane „miinimum-ametlikult- pool-mustalt“ tööleping tundmatu spordiklubiga juba esmaspäeval kella 10 paiku iroonitsevate SMSide teel ära lõpetati ja et mind Karli juurest oma kollases sportautos otse lennujaama sõidutanud kõhn tüüp (kes nimetas end Krahviks) mulle 400 dollarit sularaha, piletid ja hotelli bookingu välja käis. Tegelikult jõudis mulle kogu selle reisiidee absurdsus kohale alles siis, kui olin ise juba Frankfurti jõudnud. Siis oli aga loomulikult hilja midagi muuta. Vahet pole.

See kõik tundus hea vaheldusena mu tavalisele elule. Ja pealegi kinkis Krahv mulle veel ka roosa iPhone 5C, lisades „sisse pane Vegases“ (eks neid sissepanemise asju otsustan loomulikult ise, aga arvestades mu seniseid Apple’i seadmetega seotud diile, tundus ta jutt isegi mõistlik).

***

„Kuule, ega sa äkitselt eestlane pole?“ Vau. Hääl ööst. Kõrvalistmelt. Esimesed 1000 miili ookeani kohal olin pidanud enda kõrval istuvat pruuni läikiva kiilaspea ja über-stiilsete päikeseprillidega (Prada, Line Rossa, Sporti Steel Aviator, 375 eurot) suurt süütamata sigarit imevat tüüpi homoks. Ja välismaalaseks. Milline valearvestus!
„Ei,“ naeratasin. Prillid kadusid.
„Thomas. Võid öelda Tom.“ Tüüp alustas eelmängu mu käega.
„Doris,“ pakkusin suvalise nime. „Võid öelda Doris.“

„Doris – tõesti ilus nimi! Kas ma võin sult midagi küsida, Doris?“
„Ee … no …“
„Super, Doris! Väga hea, väga hea!“ Sel hetkel aru, et olen kaasatud müügiprotsessi. Tüüp osutus nimelt müügikoolitajaks.

Smuut operaator. Alustuseks märkis ära, et ta on edukas mees. Eestis muidugi, aga eelkõige välismaal. Euroopas ja üldse välismaal. Tal on elus tohutult võimalusi, mitu firmat, ta on suht rikas ja talle meeldib isokineetiline trenn (mis iganes see ka poleks). Tal olevat feisbuukis üle tuhande sõbra ja ta on viimasel ajal viinud oma toitumiskava täiesti uuele tasemele – sööb juba neli kuud järjest ainult arbuuse. See andvat väga häid tulemusi.

Selles kõiges, vabandage väga, ma muidugi kahtlesin, aga ei viitsinud teda kohe traumeerima hakata. Edasi rääkis ta veel palju taolist juttu.

***

2000 miili peal jõudsime eelistuste kaardistamiseni.
„Millised mehed siis sulle meeldivad?“ Küsis tüüp madala häälega. „Seksikad – nagu sina,“ mängisin kaasa. Mees naeratas kavalalt. „Supper, Doris …“ Täiskäik edasi. Kass ja puder. Kokaiin ja blondiin.

3000 miili peal olime jõudnud closing’u-faasi.
„Mis sa arvad, miks lennukis seksimist nii palju kiidetakse?“ Vaikus. Kelmikas pilk, nagu ootaks ta mult sisulist vastust.
„Ee … See on võibolla eriti meeletu või nii …“ Vaatasin teda häbelikult. „Ahaa, D-o-o-o-ris,“ hingeldas tüüp, haaras oma lõuast ja jätkas. „Eh … Muidugi on see meeletu! Jojo, tead küll! Ei, jolo … Jah, jolo värk. Elu peabki olema meeletu! Aga-aga veel, mis põhjusel veel?“
Ta nõjatus mulle peaaegu sülle.

Umbes 4000 miili peal otsustasin kinkida talle meeletusi ja emotsionaalseid seiklusi ja ükskord elamise naudingut, millest ta oli mulle selleks hetkeks juba oksendamiseni rääkinud.

„Kui suur sul on?“ küsisin jutu vahele. Tüüp vaatas mind ehmunult. „Öö … No ikka on … ehe-he-eh … suur on,“ venitas ta aeglaselt.
„Tee telefoniga pilt.“ Näitasin lõuaga WC suunas. Vaatas kahtlustavalt. „Ööö … Tee enne endast.“ Kaval.

„Ok. Oota.“ Kadusin roosa 5C-ga WCsse. Mulle meeldib mu keha, mulle meeldib seks ja mulle meeldib selle salvestamine. Pics or didn’t happen, nagu noored ütlevad. Katsusin ennast ja tegin paar pilti.

***

„UUH-haa, D-o-o-o-ris, ilusad rinnad,“ kommenteeris ta kogeledes. „Ma tean. 64 000 dollari küss on aga selles, milline su noku on?“ „Öööö … Kohe …“ Tüüp neelatas, kogus end ja kadus peldikusse.

Mis edasi sai? Loe minu raamatust “Ma tulen”, mis on müügil kõikides normaalsetes poodides ja koju saad tellida SIIT

 

Seksikaid jõule,

Sandra Angel