Melanoomi ABCDE

Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Eriti palju on pigmendirakke neevustes ehk sünnimärkides. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on oluline haigus avastada ja ravida juba varases staadiumis. 

Mida tuleb  sünnimärkide juures pidevalt jälgida?

Melanoomi tekke ohtu kirjeldab nn. ABCDE reeglistik.

Regulaarselt peaks sünnimärkide juures tähelepanu pöörama viiele kergesti jälgitavale asjaolule:

A – ebakorrapärane kuju ehk asümmeetria  – sünnimärgi ühe poole kuju ei ole vastavuses teise poole kujuga (inglise keeles Asymmetry)

B –  serva ebakorrapärasus - sünnimärgi serv on sakiline, sälgustatud või ähmastunud (serv inglise keeles – Border)

C –  erinevad värvused ühes sünnimärgis (värvus inglise keeles – Colour)

D –  läbimõõt üle 5 mm (läbimõõt inglise keeles – Diameter)

E –  kasv - muutused sünnimärgi mõõtmetes, servakontuuris ja värvuses lühikese aja jooksul (kasv inglise keeles – Enlargement)

Eeltoodud tunnuste tekkel sünnimärgis tuleb pöörduda kohe arsti poole, sest nahamelanoomi ravi edukus sõltub haiguse leviku ulatusest.

Varases staadiumis on haigus ravitav.

Algavale nahamelanoomile on iseloomulik kasv neevuses. Melanoom võib kasvada  nahapinnas laienedes või nahast väljapoole - sõlmja vohandina. Sünnimärk värvub mustjaks, kohati võivad olla heledamad alad, isegi roosakad või punakad. Ühes pigmendilaigus on tavaliselt mitu värvust. Neevuse servad muutuvad ebakorrapäraseks ja kuju asümmeetriliseks. Tekkida võib sügelustunne, vähene valu, pinna ketendus, haavandumine ja veritsus. Haavand ei parane  või paraneb ajutiselt ja hakkab uuesti veritsema. Kasvaja pinnale tekib sõlmjas vohand, mis järjest suureneb.

Allikas: kliinik.ee; kasvaja.net

Triin Tisler