Reklaam sulgub sekundi pärast

Tüütud külalised – soolatüükad

Kas teadsid, et umbes 75% inimestest on kas või kordki elus leidnud oma kehalt soolatüükad? Ja et peale vistrikke on soolatüükad kõige levinumad nahahaigused? Kuid kuidas ennetada nende tüütute külaliste tulekut ning kuidas nendest lahti saada?

 

Kas teadsid, et umbes 75% inimestest on kas või kordki elus leidnud oma kehalt soolatüükad? Ja et peale vistrikke on soolatüükad kõige levinumad nahahaigused? Kuid kuidas ennetada nende tüütute külaliste tulekut ning kuidas nendest lahti saada?

Tüükad on healoomulised kasvajalised moodustised nii nahal kui limaskestadel, mis on põhjustatud inimese papilloomiviiruse (HPV) poolt. HPV alatüüpe on teada rohkem kui 70. HPV infektsioonid on levinud üle kogu maailma, kuid viiruse ainukeseks reservuaariks on inimene.

Tüükad esinevad igas vanuses, väga harva imiku- ja väikelapseeas. Umbes 10% lastel ja noorukitel esineb üks kord elus viiruslikke tüükaid. Koolilapsed põevad sagedamini harilikke tüükaid (nn. soolatüükad). Haigestumine on kõrgeim vanuses 10-16 a. Genitaaltüükaid täheldatakse enamasti noortel seksuaalselt aktiivsetel inimestel vanuses 20-24.

Soolatüügaste peiteperiood (ehk aeg, mil nakatumine on juba toimunud, kuid haigusilminguid veel ei ole) kestab tavaliselt 4-12nädalat. Labakätel, sõrmedel või näol esinevad kas üksikult või arvukalt roosakaspunased sõlmekesed, mis hiljem muutuvad hallikaks, kõvaks ja karedaks ning võivad kasvada kuni 1cm suurusteks.

Kuidas ennetada soolatüükaid?

Ära käi paljajalu - viirus vohab niiskuses. Seepärast kanna  basseinide ääres, terviseklubides ja riietusruumides jalanõusid.

Vaheta tihti jalanõusid - kuna viirus vohab niiskuses, tuleb märjad jalatsid kohe kuivama panna ja kuivade vastu vahetada.

Hoia jalad kuivana -  vaheta tihti sokke ning hoolitse selle eest, et su jalad püsiksid soojas. See aitab ära hoida tallaaluste soolatüügaste tekke.

Ära  “noki” tüükaid - see soodustab viiruse levikut. Vajadusel kata lapse kolded plaastriga.

Hooldusvahendid - ära kasuta tüügastega küüntel sama küüneviili või muid hooldusvahendeid, mida  kasutad tervetel küüntel.

 

Kuidas soolatüükast vabaneda?

Mõned lihtsad abinõud rahvameditsiinist: 

*Aseta otse soolatüükale E-vitamiini õlilahus, nelgiõli, aaloe mahl, piimalille mahl, piimaohaka mahl, pooltoore viigipuu piimjas mahl;

*Tarvita küüslaugukapsleid või -tablette;

*Leota sidruniviilud õunasiidris, lisa pisut soola ja lase seista kaks nädalat. Seejärel hõõru sidruniviiludega soolatüükaid; 

*Hõõru kriiditüki või toore kartuliga;

*Aseta banaanikoor sisemise poolega vastu tallaaluseid soolatüükaid. 

* Määri vereurmarohu mahlaga.

 

Instrumentaalsed meetodid:

Krüoteraapia ehk külmutamine vedela lämmastikuga. Selle tulemusena haigestunud rakud hävivad ning irduvad.

Diatermokauter ehk elektroodi abil tekitatakse koldes hetkeks kõrge temperatuur, mistõttu samuti haiged rakud hävivad.

CO2-laser  vähem levinud meetod, kasutatakse juhtudel, kui teised ravimeetodid on jäänud soovitud efektita.

HEA TEADA!

Soolatüügaste ravi Iiri rahvameditsiinis:

Üks levinumaid soolatüügaste ravimise viise Mayo maakonna materjalides on musta, harva ka valge teo või nälkja (kes tuleb otsimata leida) tüügastele hõõrumine. Variandina võis lasta teol üle tüüka roomata. Seejärel tuli tigu lükata viirpuu, laukapuu või karusmarja okka otsa, kus ta suri ja kärbus. Ühes tekstis on soovitatud teha teoga tüügastele ristimärk, teises aga siduda teo ümber niit ja jätta ta tule äärde surema. Samuti võis teo lihtsalt ära peita. Samaaegselt teo kärbumisega kaduvat ka soolatüükad.

Teise variandina võis tüügastele hõõruda peekonitükki, mis enamasti tuli märkamatult varastada poest või naabrilt. Mingil juhul ei tohtinud poodi ega naabri juurde minna eesmärgiga varastada. Peekonitükk tuli seejärel matta näiteks kompostihunnikusse või lihtsalt maja lähedale kivi alla. Mõnel juhul on soovitatud protseduuri korrata üheksa päeva järjest, ühel juhul on mainitud, et ravi tuleb teha varahommikul.

Soolatüügastele soovitati ümber siduda kas enda juuksekarv või ka lehma või hobuse karv (eeldatavasti sabajõhv), vahel hoopis niidijupp. See takistas vere juurdevoolu ning tüükad kuivasid ja kadusid. Samamoodi võis kohtade ümber, kus soolatüükad paiknesid, siduda angerjanahka, edendades sellega samuti tüügaste kuivamist.

 

Allikad: folklore.ee, derma.ee, seenemaailm.ee

 

 

Triin Tisler