Gerli Kalja teekond modellimaailma

Gerli Kalja on E.M.A modelliagentuuri modell, kes alustas modellindusega poolteist aastat tagasi ja selle aja jooksul on jõudnud käia paljudes maailma erinevates paikades – näiteks Milanos, Singapuris, Miamis, Bahama saartel, Tenerifel, Istanbulis, Antalyas ja Barcelonas.

Praegu on Gerli unistuseks töötada sellistele kuulsatele kaubamärkidele nagu Dolce&Gabbana, Armani ja Prada ning jõuda moeajakirja Vogue esikaanele. 

Vanus: 17 (sünnipäev 28. september)

Pikkus: 178

Mõõdud: 90/64/91

Jalanumber: 38 

Kuidas sai alguse Sinu modellikarjäär?

 Mulle saadeti kiri mitme modelliagentuuri poolt rate.ee kaudu.Kõige esimesena saatsin oma pildid modelliagentuuri Paula ja seejärel käisin kohal Tallinnas koos onu ja sõbrannaga rääkimas agentuuri omanikuga. Modelliagentuur Paula vahendas modelle välismaale, mis ei meeldinud aga mu vanematele ja nende arvates ei olnud see modelliagentuur väga usaldusväärne. Seejärel saatis mulle kirja E.M.A modelliagentuur, mis oli just tulemas Tartusse ja nad otsisid uusi modelle. Leppisime kokkusaamise Hansa hotellis ja täitsin seal mitmeid ankeete. Hansa hotellis oli kohal hulgaliselt tüdrukuid ja nende hulgast tehtigi valik. Mõned tüdrukud saadeti kohe ära, teistega jäädi pikemalt rääkima ja pilte tegema. Seal ma jäingi E.M.A modelliagentuurile silma, pildistasime kaks päeva järjest ja nii see modellitöö alguse sai. Seejärel oli mul Tallinnasse minek ja olin siis 16-aastane.

Milline oli Sinu kõige esimene tööprojekt?

Kõige esimene tööprojekt oli ajakirjale Anne moestoori „Üksi kodus.“ See pildiseeria oli kuskil kuus lehekülge ja kui mul õigesti meeles on, siis pildistas mind Toomas Volkman.

Gerli, oled käinud seoses modellitööga Milanos, Singapuris, Bahama saartel, Tenerifel, Miamis ja Türgis. Millised reisikohad on kõige meeldejäävamad ja miks?

Kõik need paigad olid väga erinevad. Esimene reis oli Milanosse ja see kestis neli päeva. Milanos tehti üks testpildistamine moekoolis, kus õppisid noored fotograafid ja disainerid. See oli väga huvitav kogemus ja Milano jäi selles mõttes hästi meelde, sest see oli minu esimene reis ning ma ei olnud üksinda kusagil varem käinud. See agentuur oli nii tore, sest organiseeris kõik ära – mul olid inimesed, kes tulid mulle lennujaama vastu, juhatasid mind teise lennukini ja mul oli oma autojuht. Kõik oli väga hästi organiseeritud ja käisin ka mõningatel castingutel. 

Milano kui üks moepealinnadest mulle siiski eriti ei meeldinud, sest ma eelistan selliseid kohti, kus on nii mereranda kui ka linna. Sealne eluolu tundus mulle harjumatu ja mitte nii meelepärane. Aga korraldus oli küll väga hea.

Singapur oli pikem reis ja pidin seal olema kaks kuud. Tegelikult olin seal poolteist kuud kahe kuu asemel, sest tuli välja, et Singapur ei ole siiski minu turg. Seal on nõutud teistsugused näotüübid, kes meeldivad klientidele rohkem. Selle aja jooksul tegin kolm tööd – pruutkleitide show, pildistamise ehete jaoks ja kolmas tööprojekt oli pildistamine ajakirja jaoks koos teiste modellidega. Singapuris meeldisid mulle väga inimesed. Seal oli kõik nii puhas ja Singapuris tundus olevat nii ohutu – sa võisid kasvõi kell kolm öösel üksinda rahulikult  kodu poole jalutada, sest keegi ei tulnud sind tüütama. See oli väga positiivne tööreis, aga samas olin väga pettunud selles, et tööga ei läinud nii hästi, nagu plaanisin. Tegelikult oli mul väga raske minna Singapuri, sest olin just nädal aega enne seda reisi kohtunud oma praeguse poiss-sõbraga ja pidin temast nii kiiresti lahkuma.

Miami oli muidugi väga super. Seal läks mul ka töö mõttes hästi, sest Miamis oli palju testpildistamisi ja neid oli mul portfolio jaoks väga vaja. Tänu sellele on minu portfolio praegu väga hea ja seetõttu sain hiljem Türgis palju tööd. Sain Miamist palju tuttavaid ja sõpru ning tutvusin ühe fotograafi Luis Fernandezega, kellega saime väga headeks sõpradeks. Arvan, et välismaal töötades on palju kergem leida sõpru, sest sealsed inimesed on rohkem avatumad uutele tutvustele kui eestlased. 

Kus Sa oled veel reisinud?

Olen reisinud näiteks Barcelonasse ja palju kordi olen käinud ka Soomes ühepäevaseid tööprojekte tegemas ja praeguseni on Soome olnud minu kõige parem sissetulek. Soomes on olnud hästi palju kataloogipildistamisi. Olen pildistanud näiteks Anttila ja Trendi jaoks ning minu pilte võib leida sellisest riidekataloogist nagu Halens. Veel olen käinud Lapimaal, kus oli Napapiiri Jeansi kataloogipildistamine. 

Kas Sul on mõni riik, kuhu sooviksid kindlasti minna ja mis koht see oleks?

Jah, on küll. Tahaksin väga Austraaliasse minna, sest seal on imeilus loodus ja mind köidavad väga rannad. Minu unistus on kindlasti kunagi Austraalias ära käia. 

Kas kõik välisriikide reisid ja elamine makstakse Sinu eest kinni?

Ei, tegelikult ei ole see nii. Ausalt öeldes tuleb ise kõik kinni maksta. Agentuur maksab alguses omalt poolt kinni lennupiletid, elamiskulud ja annab taskuraha, aga tööreisil oldud aja jooksul pean mina kõik tööga tasa teenima. 

Milliste moeloojate ja fotograafidega oled koos töötanud? 

Olen koos töötanud näiteks fotograafide Toomas Volkmani ja Madis Palmiga. Minu lemmikfotograaf on kindlasti Madis Palm, sest ta on väga tore inimene ja temaga koos töötades saab nalja. Madisega on hea ja vaba töötada.

Samuti olen koos töötanud mitmete Eesti jumestajatega, näiteks Reet Härmatiga, stilist Kristina Herodesega, kellega käisime Tenerife reisil. Välismaal olles olen töötanud sellise Miami fotograafiga, kelle nimi on Donna Newman, kes on tegelikult pulmafotograaf, aga temaga koos sai tehtud palju suurepäraseid fotosid.

Kui palju oled kokku puutunud kapriissete fotograafidega, kes millegagi rahul pole?

Jah, selline juhus oli just viimasel tööreisil olles Türgis. Sõitsin ühe hotellitöö jaoks teise Türgi linna Antalyasse, kus meeldis mulle väga. Sealne hotell, mille nimi oli Gloria, oli tõesti väga luksuslik ja seal oli kõik olemas, mida ainult tahta võib. Aga fotograafile, kes pidi olema väga hea, ei meeldinud miski – ei koht ega see, kuidas mina ennast väljendasin. Fotograaf soovis täpselt sellist fotot, nagu oli pildil, aga ei ole võimalik saada täpselt samasugust pilti, kui sa töötad teise modelliga. Tegelikult pidin olema seal hotellis ühe päeva, aga olin siiski kauem. Mulle jäi mulje, et millegagi ei oldud rahul. See fotograaf tundus olevat väga isekas inimene ja minuga ei arvestanud üldse.

Mõned inimesed arvavad endiselt, et modellitöö on lihtne ja tühi töö. Milline näeb välja Sinu tavaline kiire tööpäev või nädal välismaal olles?

Päris kindlat tööaega ei ole, sest iga päev algab erinevalt. Tööpäev võib alata näiteks kell kuus hommikul ja lõppeda õhtul seitsme või kaheksa ajal. Kui tegemist on moeshowga, siis algab päev tavaliselt hommikul kell üheksa, on proovid, meigid, soengud ja õhtul on alles moeshow. Sageli värskendatakse meiki, kohendatakse juukseid või tehakse soengut ümber. Õhtul olen nii väsinud, et ei jõua enam midagi teha.

Mis on Sinu arvates modellitöös kõige raskem?

Ma arvan, et kõige raskem on ilusa keha ja kehakaalu säilitamine ja ka see, et alati ei ole töötamiseks kõige mugavamad ning paremad tingimused. Minu jaoks on väga raske oma poiss-sõbra ja kõikide sõprade maha jätmine Eestisse nii pikaks ajaks, sest need inimesed mängivad minu elus väga tähtsat rolli ja armastan neid meeletult.

Modellitöös tuleb alati kõigeks valmis olla – sul võib olla väga külm, palav või inimesed pole sinuga rahul. Sa pead oskama igast olukorrast välja tulla. Sa pead olema valmis kandma kasvõi 20 sentimeetriseid tikkkontsi või mida iganes sul teha palutakse. Sa pead suutma kõike teha perfektselt ja pead endast hea mulje jätma. Sa ei tohi välja näidata, kui sul valutab kõht, pea või sul on nii halb olla. Sa ei tohi välja näidata, et sul on raske ja see ei tohi pildis peegelduda. Mõnikord tuleb väga kõrgete külmakraadidega kanda väga nappe riideid ja sa ei saa öelda, et mul on nii külm ning ma ei saa seda teha.

Kas Sina oled pidanud kandma nappe riideid ja külmetama?

Jah, Tenerifel olles. Sõitsime kõrgele mägedesse, kus oli väga külm. Jäin pärast seda haigeks, olin kaks nädalat angiinis. Ma ei kaotanud koolist nädalat, vaid hoopis kolm nädalat.

Millised on modellitöö plussid ja miinused?

Üheks plussiks on kindlasti see, et modellitöö pakub eneseteostuse võimalust. Plussideks on uued tutvused, komplimendid, reisimine. Saad tunda, et oled ilus ja eriline ja plussiks on kindlasti võimalus teenida oma raha. Kui sa oled noor, siis saad millestki alustada. See on kindlasti väga suur iseseisvumisaeg. Saad õppida, kuidas olla tugev isiksus, sest modell peab olema tugev inimene. 

Miinuste kohta siis nii palju, et pead kodumaalt kaua aega ära olema ja sel juhul võivad kodumaal olevad suhted väga keeruliseks kujuneda ning võib tekkida palju probleeme. Raske on see, et tuleb teha palju valikuid ja mõningaid valikuid võid hiljem kahetseda. Miinuseks on ka pidev otsast alustamine, uute tutvuste loomine uues kohas. Modellitöö on kindlasti väga ebakindel töö. Alguses võib sul minna hästi, sa võid meeldida kõigile, aga mõne aja pärast ei paku sa võib-olla enam kellelegi huvi. Väga raske on ennast koguaeg huvitavaks teha. Modelle on tohutult palju ja seega peab sinus olema miski, mis teeb sind eriliseks. Isikupära on tähtis.

Väga raske on kallid inimesed mitmeks kuuks Eestisse maha jätta ja eriti suur igatsus tekib mul oma poiss-sõbra vastu, kes on õnneks väga mõistvalt sellesse kõigesse suhtunud.

Millistest ajakirjadest võib leida Sinu fotosid?

Olen pildistanud Anne, Stiili, Kaubamaja ajakirja Hooaeg ja Trend jaoks ning minu fotosid võib leida ka Türgi ajakirjast. Rohkem meelde ei tulegi, aga kindlasti on neid pildistamisi veel olnud. Näiteks Anttilast ja Halensist võib leida minu fotosid. Miami ajakirja jaoks sai pilte tehtud ja minu fotosid võib leida ka Prisma reklaamkataloogist.

Kuidas suhtud negatiivsesse kriitikasse? Kas modellitöös oled saanud palju kriitikat?

Olen saanud kriitikat omajagu ja suhtun sellesse erinevalt – mõnikord võtan kriitikat südamesse ja teinekord on mul täiesti ükskõik. Positiivset vastukaja on rohkem olnud kui negatiivset. Kõige naljakam ja toredam on olnud see, kuidas klassiõed on oma tuttavatele näidanud ja rääkinud Kaubamaja suurest plakatist, millel oli minu foto. On ka öeldud, et minu üle ollakse uhke, et ma olen nii kaugele jõudnud. Enamus tuttavaid teab, et minu sooviks on olnud juba algklassidest peale saada modelliks. Alati kirjutasin sõbraraamatutesse, kus oli küsimus – kelleks tahan saada suurena, et tahan saada modelliks. Aga kunagi ei olnud mul piisavalt julgust saata oma pilte modelliagentuuridele. Arvasin, et minus ei ole midagi sellist, mida nad otsivad. Mõtlesin, et ma ei ole piisavalt hea. Aga kui ma ükskord nägin saadet „Võta või jäta“, kus olen ise ka mitmeid kordi olnud, siis nägin seal ühte tüdrukut, kelle nimi on Keili ja kellega käisin kunagi koos showtantsus. Siis mõtlesin, et kui tema on seal, miks mina ei võiks modell olla. Näiteks Beatrice korraldas mõned aastad tagasi Eedenis modellivalimise konkursi. Sel korral ma võtsin julguse kokku, täitsin ankeedi ära ja astusin lavale. Jalad värisesid all, aga ma tõesti üritasin endast parima anda ja proovisin. Võitjaks ma ei osutunud ja peale seda arvasin, et enam ei proovi kunagi modelliks saada. Aga proovisin siiski ja olen sellega väga rahul. 

Kes on Sinu eeskujud modellimaailmas? Keda imetled?

Ausalt öeldes ei ole mul eeskujusid, aga mulle meeldib Gisele Bündchen, sest ta on ilus ja tal on suurepärane keha olenemata sellest, et ta võib süüa ükskõik mida. Tahan olla omamoodi ja eesmärgiks on jõuda kuhugi ilma teisi matkimata. Ma ei taha olla kellegi copy-paste. Imetlen inimesi, kes näevad suurepärased välja ja kes ei pea selle jaoks millestki loobuma.

Kas Eesti stilistidel, meigitegijatel ja juuksuritel on võrreldes välismaa omadega suur vahe?

Minu arvates on Eesti omad väga head, välismaal on mõned paremad ja mõned halvemad. Leian, et nii mõnigi Eesti stilist, meigitegija või juuksur võib välismaa omale ära teha.

Mis on Sinu trumbiks modellina?

Ma arvan, et üheks minu trumbiks on väga pikad ja paksud juuksed ning omapärane nägu. Paljudel modellidel on õhukesed ja haprad juuksed. Minu ilusaid juukseid on mitmed juuksurid ja kliendid imetlenud.

Kui palju on Sinul modellitöös sõnaõigust? Kas modellidega arvestatakse?

Modellidel on küll sõnaõigust, endale ei tohi ikka pähe lasta istuda. Kui klient tahab midagi modelli juures muuta, peab ta alati agentuuriga seda arutama. Modellil on alati õigus kliendile öelda ei.

Mida soovitad noortele tüdrukutele, kes unistavad modellitööst?

Neid tüdrukuid, kes unistavad modellitööst, on tegelikult väga palju. Tuleb põhjalikult mõelda, kas sinus on piisavalt tugevust, et igas olukorras hakkama saada ja kas sa oled selleks tööks sobilik. Kõik, mis näib kullana, ei pruugi seda tegelikult olla. Enamus fotograafe töötleb fotosid sellise programmiga nagu Fotoshop ja tavaelus ei pruugi modell täpselt selline olla. See on loodud illusioon.

Sa õpid Tartu Descartesi Lütseumis 12. klassis. Kas on keeruline õppida gümnaasiumis ja samal ajal tegeleda modellitööga?

Keeruline on õppida gümnaasiumis ja samal ajal tegeleda modellitööga. Terve 11. klassi käisin koolis ja tööl. Õppimine on mul korras ja hinded normaalsed. Kui piisavalt midagi tahta, siis saab kõigega hakkama.

Kui peaksid praegu valima modellitöö ja gümnaasiumi vahel, siis milline oleks Sinu valik?

Valiksin gümnaasiumi, sest ainult üks aasta on jäänud koolis käia ja rumal oleks kool pooleli jätta. Modellitöö on ebakindel.

Millega vabal ajal tegeled?

Mulle meeldib väga sõprade ja oma poiss-sõbraga väljas käia. Meeleldi käin kinos, kontsertidel ja olen avatud uutele väljakutsetele. Eelistan vaadata komöödiaid ja sügavamõttelisi filme. Samuti meeldib mulle mitmesugustel koolitustel käia, näiteks käisin raadio- ja meediakoolitusel, massaažikoolitusel ja kooli poolt organiseeritud keskkonnakoolitusel. 

Oled abiturient ja kevadel ootab Sind ees gümnaasiumi lõpetamine. Millised on Sinu tulevikuplaanid?

Praegu tahan gümnaasiumi korralikult ära lõpetada ja nädalavahetustel tööd teha. Tahaksin iseseisvalt elama hakata ja oma eluga kenasti hakkama saada. Pärast gümnaasiumi lõpetamist ei plaani kohe ülikooli minna. Võib-olla tahaksin kunagi välismaa ülikooli disaini õppima minna. Eelistaksin tulevikus välismaal elada, näiteks Taanis või mõnes teises paigas, kus majandus on paremal järjel.

Sinu elumoto?

Püüan kõigesse suhtuda positiivselt. Alati ei oska ma olla positiivne ja optimistlik. Üritan elule vaadata parema pilguga, sest ükski asi ei saa olla läbinisti halb. Usun, et kõiges halvas on midagi head. Positiivne peab olema.

Gerli lemmikud:

Koht: Miami beach

Inimene: Minu poiss-sõber

Asi: Kallima kingitud hiigelsuur kaisukaru

Nõrkus: Rannad ja šoppamine

Kiusatus: Šokolaad ja ilusad asjad

Loom: Koer ja hobune

Raamat: Stephenie Meyer „Videvik“

Film: „The Phantom of Opera“, „Jääaeg“ ja  „Saatan kannab Pradat“

Muusika: Katy Perry, Lady Gaga, Enrique Iglesias ja Rihanna

Hetk: Küünlavalgel kallima embuses ja sõpradega naermine

Kaidi Koort