Kuidas jääda fotogeeniliselt pildile?

Meid kõiki huvitab see, kuidas jääda fotokaamera ette nii, et pärast seda pilti minema viskama või peitma ei peaks. Fotograaf Taimo Tammik jagas näpunäiteid, kuidas jääda fotogeeniliselt pildile.

Mis on pildistamise põhitõed?
Minule on foto reaalsuse talletamine tulevastele põlvedele. Kui suudan sinna tavapilti natuke ka kunsti sisse panna, on väga hea. Lihtsalt tühja klõpsida ma ei suuda ja suurelt pulmapeolt ei ponnista ka üle 300 pildi. Valik tuleb teha juba päästikule vajutades.
Kindlasti mängib suurt rolli ka meik. Olen alati imestanud pruute, kes paari päeva pärast tulevad pilte kätte saama ja ma ei tunne neid ära. Inimene on ilma meigita teine. Ka pilt tuleb siis hoopis teistsugune. Meigiga saab alati midagi rõhutada. Kui seda teeb professionaal ja teab, mida tahetakse, on tulemus ootuspärane. Endal võib vahel viltu minna ja meik teeb välimuse hoopis koomiliseks. Kahjuks ei saa fotograaf siis enam midagi teha. Inimesed võiksid teada, et ise meiki tehes ei tasu kasutada tumedat lainerit, sest see võib välja näha liiga karm. Samuti ei ole hea liiga kahvatu aluspõhi ning sädelevad ja heledad värvid. Põhiline on muidugi see, et inimene tunneks end hästi.

Kas fotogeenilisus sõltub fotograafist?
Ma arvan, et kui fotograaf on asja õppinud, siis ei sõltu. Inimest ju paremaks ei tee. Palju võib aga ära teha arvutikunstnik. See tegemine muudab aga originaali teinekord tundmatuseni. Kas tulemus kliendile meeldib, on ettearvamatu.
Kogemustega fotograafe peaks ikka jätkuma, aga kõigi tulemus pole sama ja ei meeldi ka ühtemoodi. Õnneks on digikaamerad tänapäeval väga head ja kui silma on, siis ei maksa midagi karta. Mõnikord imestan, kui häid kaadreid teevad amatöörid, kes lihtsalt jäädvustavad, mis meeldib. Fotograaf püüab meeldida kliendile. Kui maitsed aga lahku lähevad, on tulemus niru. Vabavaralised programmid, mida amatöör võiks proovida, on Gimp, Photoscape ja Fotofiltre.

Mida arvate töödeldud piltidest?
Kindlasti on ka neid vaja, kuid mina pooldan realismi. Noorel neiul võib näol olla ka mõni punn ja vanal daamil mõni korts. Kui see elus on nii, siis miks pildil kõik kaotada? Sellega kaob pildilt elulisus ja loomulikkus. Pildilt ei tunne lõhna. Vaadates limpsitud kaanefotosid, tunnen plastmassi lõhna või ei tunne üldse midagi. Miks peab meid ümbritsema rõhutatud ilu, mida elus tegelikult pole?

Kuidas vältida punaseid silmi, mis tihti pildile tekivad?
Punane silm tekib pildile sel põhjusel, et toas on vähe valgust ja silmapupill on suur ehk avatud napi valguse silma laskmiseks. Välguga pildistades valgustame avatud pupilli taga olevat võrkkesta, mis koosneb veresoontest ja annabki pildile punase silma. Välk peab kindlasti asetuma objektiivi lähedal (nagu see enamikul kaameratel ongi). Vältida saab siis punast silma sellega, kui paneme toas üldvalgust juurde, mille tulemusel silmapupill väheneb.

Teine võimalus on välgu viimine objektiivist eemale. Suure lisavälgu saab asetada aparaadist eemale ja valgus ei sisene silma objektiiviga ühe sirge pealt. Ka eelvälk, mis põhivälgu eel teeb paar sähvatust, vähendab silmapupilli ja tulemuseks on vähemalt väiksem punane täpp kui ilma selleta.

Pildistamise ajal on silmad suuremad siis, kui nad eelnevalt kinni panna ja uuesti avada. Silmi kinni hoides suureneb silmapupill ja avades reguleerib seda toas olev valgus. Kui valgust on palju, läheb silmatera väikseks, aga vähese valgusega jääb suureks. Siis tuleb jällegi punase silma oht, kui pildistada välguga. Raudselt ei tule punast silma, kui pildistada ilma välguta.

Kuidas leida ideaalne poos või nurk?
Pilt tekib valguse peegeldumisest objektilt. Kui pole valgust, pole ka pilti. Taust pole vast nii oluline ja selle mõju saab ka diafragma avamisega vähendada. Udune taust rõhutab alati objekti, mis on terav.
Ideaalset poosi või nurka määrab kindlasti valguse suund ja modelli eripära. Ka kunstist tulevad proportsiooni reeglid tulevad siin abiks. Jätame pilgule ruumi ja pildi alla osasse peaks saama rohkem raskust kui üles. Diagonaalne asetus teeb kaadri huvitavaks. Palju saab rõhutada hea kadreeringuga. Kindlast tasub ka mõnikord kõiki reegleid rikkuda. Tulemus võib heas mõttes üllatada. Kui pildistada vastu valgust, jääb objekt liiga tume. Aga kui valgus on tagant, jääb objekt liiga tasapinnaline või lausa plass. Külgvalgus teeb objekti ruumiliseks, seega soovitaks sellist valguse asetust ka kasutada.

Mille suhtes inimesed kõige rohkem eksivad, kui nad tulevad pildistamisele?
Juba see, et nad tulevad, on kiiduväärt. Nad jäädvustavad hetkeseisu ja pilti hiljem vaadates tuletavad nad seda hetke kindlasti ka meelde. Las olla lapsel nutune nägu või pereisa tusane, see annab pildile jumet. Uus klõps uuel aastal on kindlasti erinev eelmisest, ja see ongi elu. Ma arvan, et inimesed ei eksigi millegagi. Fotograaf peab kajastama hetkeseisu ja on selles siis palju meiki, lokke, higi – see pole oluline. See on aeg, mis hetkeks peatub.

Kui soovite osaleda põneval fotovõistlusel ja võita Olympuse fotokaamera mju 850 SW, vajuta SIIA!