Kust juukse-pikendusteks saadavad juuksed tegelikult pärit on?

Juuksepikendused on muutunud viimase paari aasta jooksul väga populaarseks. Me kõik ju armastame lisada enda juustele pisut pikkust, et enda välimust tähtsaks õhtuks glamuursemaks muuta – aga oled sa kunagi mõelnud, kust need juuksed päriselt tulevad?

Müüte selle teema ümber on mitmeid: need on hobuste karvad, või surnud inimestelt, on ainult mõned arvamused. Ausalt, kes oleks nõus maha lõikama kõik oma juuksed, kui need oleks nii pikad? Tegelikult on olemas tuhandeid inimesi maailmas, kes just seda iga päev teevad ja nad ei saa selle eest alati isegi raha.

Parima kvaliteediga juuksed tulevad Aasia ja Ida-Euroopa riikidest, kus vaesustase on kõrge ja kus töö eest saadav palk on madal. Seal elavaid naisi nähakse tihti müümas oma juukseid, kuna see on üks parimaid viise, kuidas raha teenida ja oma perekondi toita.

„Juuste tehased“ on väga ranged, kui allkirjastavad naistega lepingu, et nad kasvataksid oma juuksed teatud pikkusesse, seades neile ka ranged tingimused, milles juukseid kasvatada.

Naised – ja tihti isegi terved perekonnad – peavad hoidma oma juukseid eemal igasugustest kemikaalidest ja jälgima, et need oleksid ideaalses korras ajal, mil need kasvavad. Mõnikord annavad tehased oma töötajatele isegi kindla toidu, et kindlustada juuste kasv neile sobivas standardis.

Kui juuksed on piisavalt pikad, lähevad naised tehasessse, kus nende pead täiesti kiilaks aetakse. Ja kogu protsess hakkab otsast peale. See võib tunduda ühe naise jaoks õudseima unenäona aga paljude nende naiste jaoks on see lihtsaim ja kõige efektiivseim viis, kuidas oma perekonda toita.

Siiski ei saa kõik juuste „doonorid“ sellst ohverdusest mitte mingisugust rahalist kasu. Mõnedes India osades sunnitakse naisi oma ilusatest juustest loobuma neile isegi ütlemata, et nende juukseid müüakse iluhulludele naistele üle kogu maailma.

2006. aastal raporteeris Daily Mail, kuidas Tirupati mägedes, Indias, asuvast Hindu templist on saanud maailmas järjekorras rikkuselt teine religiooniga seotud paik – seda suures osas inimjuuste müügist saadavalt tulult. Ajaleht kirjutas, kuidas iga päev kuni 4000 naist külastavad templit, et osa võtta religioossest tseremooniast, mille raames raseeritakse neilt maha kõik nende juuksed, et kummardada jumal Vishnu’t.

Need naised usuvad, et selles tseremoonias osalemine on märk sellest, et nad on valmis loobuma oma uhkusest ja edevusest ja, et tänada jumalaid ja paluda neilt tervist ja õnne tulevikuks – aga mida need naised ei tea, on see, et nende pealt teenitakse suuri summasid.

Pärast tseremooniat kogutakse kõik juuksed kokku, kammitakse läbi, sorteeritakse pikkuse ja värvi järgi, ning saadetakse seejärel lääneriikidesse, kus neid kasutatakse parukate ja juuksepikenduste valmistamiseks. Nii, et kui meie näeme oma pikendusi suurepärase abivahendina, et end ilusa ja enesekindlana tunda, on selle taga siiski ka inimlik lugu.

/Toimetas: Merili Sultsing/