Käes on aeg ennustada

Kadi Jüriado

Aeg, kui aasta hakkab läbi saama, on alati eriline. See on kui pidepunkt, kus vaadatakse tagasi möödunule ning pannakse paika plaanid ja ootused tulevikule. Juba sajandite jooksul on see olnud olulisim saatuste ennustamise aeg. Rahvasuu teab ka palju erinevaid kombeid ja traditsioone, millega tulevase aasta sündmusi ette näha. Olgu see komme milline tahes, me paneme sinna sisse oma mõtted, millega tegelikult me juba programmeerime oma tulevikku. Mõttes on jõud ja kui vana-aasta õhtul mõelda uuele aastale positiivselt, näha asjades just positiivset, siis kindlasti mängib juba see väga suurt rolli, et tulevane aasta tuleks hea.

Tuntuim ennustamise traditsioon on kindlasti tinavalamine. Peamiselt teevad inimesed seda selleks, et saada teada, mida uuel aastal oodata. Rahvauskusmuste kohaselt puutub valamisel kuum element (tuli) kokku külmaga ( veega) ja mõlemal neil on eriline vägi.
Praegu on kindlasti juba kõik poed tinast tühjaks ostetud. Vanasti valati jahedasse vette ka parafiini, kui tina saada polnud. Seda võib teha vabalt aga ka küünlarasvaga. Parafini ja küünlarasvaga tuleb olla väga ettevaatlik, et see põlema ei läheks.

Peamised tinavalamise sümbolid:
leib - jätkub kogu järgmisel aastal leiba;
vesi klaasis - mees on joodik või saab tüdruk joodiku mehe;
palju tinaräbu - pere laguneb; kirju elu
kirst - surma;
pärg - pulmad;
ranits või püss tähendab sõjaväkke minemist (vanasti nekrutiks võtmist).

Kui varasematel aegadel vaadati tina või rasva pealt ka seda, kas elatakse samas kohas edasi ja kas üldse elus ollakse, siis tänapäeval enam see nii oluline arvatavasti ei ole. Pigem huvitutakse sellest, et armastust ikka oleks, mis on juba sajandeid olnud ka põnevaim ja olulisim ennustamisteema. Eks see ju ongi peamine.

Valamine on justkui palve ning rahvameditsiiniski on selle tegevuse eesmärgiks ravitoimeline palve ja lausutud sõna muutub arstitoiminguks. Kui valate tina, siis ükskõik, mis sümbol sealt ka välja ei tule või mida see ei pidavat tähendama, saate oma tõlgenduse anda sellele ikkagi teie ise. Teie sõna ja mõte on selle toimingu palve ja ärge laske ennast negatiivsetest sümbolitest mõjutada.

Veel üks levinud ennustamiskomme on kuusel süüdatud nimeliste küünaldega ennustamine – kelle küünal varem kustub, sellega juhtuvat õnnetus või jäävat tema elupäevad lühikeseks. Küünlad võib panna ka vette ujuma. Õnnetuste tulekut saab samuti vaadata lauale kruuside alla laotud nimeliste soolakuhjadega – kelle kuhi on hommikuks laiali valgunud või sulanud, seda ootavat ees õnnetused. Vanarahvas vaatas saatust uuel aastal ka tasandatud koldetuhale öösel tekkinud jälgede järgi ja nende suuna järgi – ukse poole suunduvad jäljed tähendasid kodust lahkumist.

Õnnetusi aga ei taha meist keegi ja võibolla selliste vanade õnnetuste ennustamise tavadega ei tasukski endale ette midagi negatiivset programmeerima hakata. Pigem siis ikkagi teha selliseid tseremooniaid, mis pigem õnne tooksid ja panna kogu oma lootus ja usk just õnne ja rõõmu ootamise/ennustamise peale.

Hästi palju on armsaid ja lihtsaid kombeid, mis ühendavad inimesi ning loovad algavaks aastaks hea tuju ja pinnase. Paljudel peredel on need erinevad: vaadatakse koos käest kinni ilutulestikku ja soovitakse kõike ilusat, viiakse metsa loomadele toitu ja lindudele teri, istutakse lõkke ääres, lauldakse, tantsitakse, põletatakse küünlaid jne –need väikesed tegevused ongi kõige tähtsamad tavad, et tulevane aasta tooks õnne.

Et teil oleks koos hea olla, ja isegi kui te ei saa oma kallite inimestega sellel päeval koos olla, siis vaadake suure tulevärgi tagant ka mõnda tähte või kuud ja mõelge tema peale. Soovige, et ta jääks alati teie südamesse ja teie tema südamesse. Soovige, et kõik läheks hästi ja ärge tundke hirmu, kurbust, viha või mõnda muud negatiivset mõtet. See on kõige olulisem.

Ilusat aasta lõppu kõigile!

Mida vanarahvas keelas 1.jaanuari hommikul teha:
Naised ei tohtinud uusaastahommikul esimesena teise peresse minna, sest seda peeti õnnetuse endeks. Esimene õnnitleja uuel aastal pidi olema mees.
Lauda ei tohtinud ära koristada, sest muidu ei jätku uuel aastal toitu.